enesekindel ta oli. Ta ei mängind seda mehaaniliselt ära, vaid ta nautis seda ja see jõudis ka publikuni. Dara Savinova laulis G. Bizet Habanera ooperist "Carmen". Tal oli äärmiselt ilus hääl ning ta sobis ideaalselt Carmeni karakteriga kokku. Ma ei saa ka mainimata jätta ta punast kleiti, mis oli ebamaiselt kena. Tema plussiks oli ka see, et ta liigutas ja isegi korra tantsis laval erinevalt teisest naissolistist, kes tundus liiga arg oma aaria jaoks. Mulle ei meeldinud Tuuletants ja Soome tants balletist "Kalevipoeg". Need olid kuidagi kuivad ja igavad ning kavas vale koha peale asetatud. Kui võrratule aariale järgneb väga igav instrumentaalteos, mis kohati tekitas tunde, et see oleks hea unelaul, siis mulle üldse ei meeldinud. See järsk üleminek oli minu jaoks liiga ootamatu ja pettumust tekitav. G. Verdi Alfredo aaria ooperist "Traviata" ja G. Verdi Hertsogi laul ooperist "Rigoletto" olid esitatud Vladimir Dmitruki poolt
väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha kergeid hüppeid ega kiireid sammusid. Mõningad pealtnägijate tunnistused ja vana päritoluga tantsude nimetused, nagu "Tuuletants", "Kuradipolka", "Marukibe" annavad aimu hoopis teistsugustest tempodest ja tantsude iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed ühenimelist tantsu sarnaselt tantsida
kirjutab Eesti rahvatantsuõpetaja Ullo Toomi Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha kergeid hüppeid ega kiireid sammusid. Mõningad pealtnägijate tunnistused ja vana päritoluga tantsude nimetused, nagu "Tuuletants", "Kuradipolka", "Marukibe" annavad aimu hoopis teistsugustest tempodest ja tantsude iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed ühenimelist tantsu sarnaselt tantsida