Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuuletahukad" - 4 õppematerjali

tuuletahukad – püsivasuunaliste tuultega lenduva liiva poolt ära lihvitud kivipinnad.
Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? Fe-silikaatide lagunemine - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? Tuule haardekiirus sõltub osakeste suurusest - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme Tuuletahukad Kiikkivid Jardangid (erosioonilised jäänukid) - Milline kihilisus on luidetel? põimjaskihilisus - Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest? Barhaanluidetel haarad tuule suunda. Paraboolluidetel haarad suunatud vastutuult. - Mis on löss? Nõrgalt sorteeritud (tolmjas) ümardumata terad/killud Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon ­ levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Kordamisküsimused eksamiks maateadus
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21

Maateadus → Maateadus
20 allalaadimist
Maateaduse alused
13
pdf

Maateaduse alused

Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas?

Geograafia → Maateadused
45 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Ka tuuleerosioonil sõltub erosioon terade suurusest ja tuule kiirusest(nagu vooluvee korral). Liivaterade põrkeliikumine, saltatsioon, toimub mõne meetri paksuses kihis, kõrgemal vaid hõljuv tolm. Savisetteid tuul kaasa haarata ei suuda, aga lenduva liiva poolt abradeerides võib see ka toimuda. Pinnavormid. Deflatsioonilised katted ­ pika aja jooksul kantakse minema peen liiv, järele jääb pinnakihil vaid kiviklibu. Levinud püsivasuunaliste tuulte korral. Tuuletahukad ­ püsivasuunaliste tuultega lenduva liiva poolt ära lihvitud kivipinnad. Kiikkivid ­ kaks üksteise otsas olevat kivi, mida tuul liigutab, kuluvad kausjaks ja kiikuvaks kiviks. Jardangid ­ liiva poolt kulutatud kivivormid. Kuhjelised pinnavormid. Vired/luited ­ Mingi takistuse taha kuhjub vall-luide, takistuse kadumisel(kulumisel) kujuneb liivakuhjast luide. Pealmine nõlv 10-12', tagumine nõlv 33-34'. Luited liiguvad erosiooni mõjul pidevalt edasi.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun