Fifth level 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 126 elektrituulikut 2012. aastal tootsid tuulikud 448 GWh energiat, mis on umbes 5,5% kogu elektritarbimisest. Hetkel on ehituse lõpufaasis kolm tuuleparki kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark ,kahe tuulikuga Tamba tuulepark ning kolme tuulikuga Mäli tuulepark . 2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%.
linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu. Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast. Kuna globaalne soojenemine kujutab ka lindudele palju suuremat ohtu kui tuuleenergia, on RSPB (Royal Society for the Protection of Birds ) tuuleparkidele oma toetuse andnud. Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini. Kõige rohkem... Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis,
1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. 2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%. Kasutatud kirjandus http://www.tuuleenergia.ee/ http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/ http://www.alternative-energy-news.info/technology/wind-power/wind-turbines/ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2735_2720.html http://www.bef.ee/files/c274/tuulepargid.pdf TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Peamisteks ökoloogilisteks mõjuteguriteks loetakse tuuleenergia puhul : müra , visuaalne reostatus, varjud ja mõju linnustikule. Müra mõju Elektrituulikutega kaasnevat müra peetakse sageli üheks olulisimaks tuulikuparkide rajamisega kaasnevaks negatiivseks asjaoluks. Kindlasti on müra probleemiks selle pärast, et tuuleparke rajatakse tihti muidu vaiksetesse maapiirkondadesse. Seetõttu püütakese uute tuuliku laba disainide ja tuuleparkidele paremate asukohtade leidmisega mürataset alla viia. Suured tuulegeneraatorid tekitavad madalasageduslikku ehk infraheli, mis ei ole inimese kõrvale valdavalt kuuldav(<20Hz). Sellist heli tekitavad lisaks mitmesugustele mehhanismidele ka looduslikud nähtused nagu tormituuled, kosed jm. Inimest võib infraheli mõjutada juhul kui see pidevalt ületab 130 dB. Tuulikute puhul sellist ohtu pole täheldatud. [8] Varjud ja peegeldused
tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere ruumilise planeerimise jaoks. Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja
osa Eesti tarbimisvõimsusest, on uute väikeste hüdrojaamade vajalikkust raske põhjendada. Lisaks Narva jõele on tuuakse esile mõned täiendavad hüdroelektrijaamad: Kreenholmi HEJ (Narva jõgi), Sindi HEJ (Pärnu jõgi), Tori HEJ (Pärnu jõgi), Levi HEJ (Pärnu jõgi) ja Jändja HEJ (Pärnu jõgi). Väikeste jaamade umbkaudne tasuvusaeg on 20 aastat, samas tööiga on 30 aastat pikem. Nende taastamine on vajalik ka selleks, et Eestil oleks lisaks tuuleparkidele ka võimalikult palju stabiilse tootlikkusega taastuvelektri võimsusi. Olulisima osa pakutavate hüdroelektrijaamade toodangust (90%) annab Kreenholmi HEJ, mis baseerub Eesti pool piiri Narva veehoidlast Kreenholmini rajataval rõhutunnelil. See idee on pärit Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõttest (teemat on uurinud endine taastuvenergia Ettevõtte direktor Raimo Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots
annaabi.ee 
