● Kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna ● Visuaalne reostus kõikumine ● Mõju linnustikule Mõju keskkonnale ● Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. ● Linnud ● Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud ka öist maapinna temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. ● Tuuleturbiine paigaldades ja kasutades püütakse ennetada metsaelustiku hukkumist ja kaitsta turbarabasid. Tuuleenergia kasutamine Eestis ● Eestis oli töös 2016. aasta lõpuks 139 elektrituulikut. ● Eesti suurim tuulepark asub Aulepas. ● Töös olevate tuuleenergia allikate koguvõimsus Eestis on 184 MW ● Kõik senised tuulepargid asuvad maismaal Faktid
rast.Seega seisame me paratamatult probleemi ees-kuidas ja kuskohast saame oma vajamine- va elektri edaspidi.Mis saab edasi? Võimalusi oleks justkui kolm:rajada tuumaelektrijaam, ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt.Kindlasti välistaksin ma neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks. Teised kaks varianti sobiksid meie energeetikaprobleemile paremini lahenduseks.Vaatamata sellele on nii tuumajaamal kui ka tuuleparkidel omad plussid ja miinused.Tuumajaama plus- siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada
vaja muid energiaallikaid, näiteks hüdropumpjaamu või kiiresti käivituvaid gaasigeneraatoreid. (Balti Keskkonnafoorum kodulehekülg 24.03.2013) 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis Firmadel on plaanis rajada Eestisse Liivi lahe piirkonda ja Hiiumaa lähistele avamere tuuleparke, kuna avamere tuulepargid toodavad palju energiat. Avamerel on tuuled tugevamad ja päevi tuulega alla 5 meetri sekundi kohta vähem. Tänu sellele on avamere tuuleparkidel suurem tootlikkus kui maismaal asuvatel tuuleparkidel. Kaks suuremat tuuleenergia parkide arendajad on Eesti Energia AS ja Nelja Energia OÜ. Firmadel on plaanis ka arendada maismaa tuuleparke, kuna nende ehitus on odavam ja nende ehitamiseks ei ole vaja nii suuremahulisi uuringuid kui avamere tuuleparkide puhul. Maismaa tuuleparke arendadakse küll rohkem, aga nad on väiksemad kui avamere tuulepargid. 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis
(MKM. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Tuuleenergeetika arendamine on aga küllaltki kallis ning pika tasuvusea tõttu erainvestoritele riskantne. Riik on astunud olulisi samme, et ettevõtjaid antud valdkonnas toetada. Buumi ajal lisati elektrihinnale taastuvenergia tasu, mille eesmärgiks on toetada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise reziimil elektrienergia tootmist Eestis. Lisaks lihtsustati seadusandlust, et ka väiksematel tuuleparkidel oleks võimalik oma energiat põhivõrgu kaudu edastada. Avatud elektriturule üleminek on järjekordne samm energeetika mitmekesistamiseks. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis eelkõige tänu taastuvenergia tasule jõudis näitaja 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7% juurde. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiiruse mõistmiseks on abistavaks materjaliks peatüki lõppu lisatud ka joonis 3. (Ibid.)
annaabi.ee 
