praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast suurt purjepinda. Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes küljelt küljele ja hüpates maapinna väikeste kumeruste ettetulemisel. Sattunud mingisse lõksu, kus tuulehood on vaiksemad, taimekerad peatuvad, kusjuures nad haakuvad sageli mitmekaupa kokku ja uue tugeva tuulehooga jätkavad niisugusel kujul oma rännakut. Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse. Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt. Kesksuvel lisanduvad vägiheinad, jumikad jm. Suve lõpus taimestik närbub, õitseb ainult osa neist: kuumuse ja kuivaga kohastunud maltsalised ja poolpõõsad ehk pujud. Rohtlataimede kujunemisele avaldab oma mõju ka loomastik.
19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega. 19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam. Aja jooksul muutusid krinoliinkleidid aina suuremaks ja uhkemaks, suurenes ka raam, mille peale kõik kleidikihid laotati. Krinoliin võis olla kuni 180cm suuruse läbimõõduga. Tänapäeval peetakse krinoliini kõige surmavamaks moeleiutiseks. Kuna krinoliin oli kerge, oli tuulise ilmaga väga raske liikuda. Kandjal võis seelik tuulehooga üle pea lennata ja halval juhul tõstis tuul daami õhku ning vedas vette. Krinoliiniga ei saanud ka istuda, istudes lendas krinoliin koos raami ja seelikuga üle pea. Krinoliin 19.saj algus-kitsamad seelikud 19.saj keskel on taas moes laiad krinoliinid. (1852-1897) 19.sajandi soengud : Early bustle period, 1870-1876 1870a. 1871a. 1872a. 1874a. 1875a. 1876a.
Ibarakis ja 1760 kollast vihmavarju Tejon Ranch'is, lõuna Californias paigaldatud. Kunstiteos avati vaatamiseks 9. oktoobril 1991. aastal. Kokku käis varje imetlemas ligi kolm millionit inimest. Varjud olid 6 meetrit kõrged ja iga varju diameeter oli ligi 9 meetrit. Varjudest kujunes suur turistide tõmbenumber, neid kasutati nii piknikeks kui pulmades altaritena. Selle projektiga sai kahjuks ka kaks inimest surma. Üks naine, Lori Mathews, suri kui üks varjudest tuulehooga teda tabas ja mees, Masaaki Nakamura, sai elektrilöögi varju eemaldades, kui see tuli alla koos kõrgepinge elektriliiniga. Sellest projektist on tehtud ka dokumentaalfilm, mille lõputiitreis pühendati film nendele kahele inimesele, kes kunstiteose ja ilmastikuolude koosmõjul hukkusid. (Weisman, 13.11, 1990) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 14 12. 1971-1995
annaabi.ee 
