· Südamlikus kodumuredes ema mälestusele pühendatud luuletus ,,Kerkokell" Lisaks uutele teemadele leidub ka uusi väljendusvahendeid, luule on muutunud musikaalsemaks. Luuletused on jagatud nelja aastaaja vahel: · Sügis- kurvad muremõtted seoses kodumaaga · Talv- külmad ja masendavad tulevikuväljavaated · Kevad- masendus taandub, armastus saabub · Suvi- armastus, mis suubub taas masendusse Luuletuses ,,Tuulehaud" tunnistas Suits noorusliku uljameelsuse taandumist. Mõndagi varasemast vaimustusest tundus naiivne. ,,Vanad noored" - kõlab kahetsev- irooniliselt ´Meil oli siis tuld küllalt, tuult küllalt meil, katusekambritest tulijail, meil, elu uranguisse minejail: aateid, vaateid, ihasid, vihasid, käärimisi, vaidlemisi, nägemisi, tegemisi nende ärevate päevade sumeduses, õhtute kumeduses- ja suurist sõnust, suurist sõnust ei olnud iial puudu.´
Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal
sobiksid ka tänapäeva ,,Enam euroopalist kultuuri", ,,Juba koolipingist võib saada erakonna liikmeks", ,,Enda tutvustamine maailma tuleb endast märku anda". 1913 ,,Tuulemaa" sõjaeelne muserdatud aeg. Järgmise aasta alguses algas Esimene maailmasõda. Kogu sisaldab uus-romantilisi luuletuse. Inimtundeid, inimest on vahetult, siiralt ja avatuld kujutatud. Selleks ajaks oli Suits tutvunud Baudelaire'i värssidega. Luuletused on pessimistlikumad. Kogus olid ,,Tuulehaud", ,,Laul Eestist" (loojad ei ole Eestis hoitud ega kaitstud), ,,Sügise laul" (sümbol oma ajale, selleaegsele luulele). Ulthima Thule müütiline põhjas asuv õnnemaa. Lõunas asuvad rahvad panid Kaali meteoriidi tõttu Eestile sellise nime. ,,Tuulemaa" käsitlus oli siiski üdini pessimistlik, vaid muutuv. Selles kogus palju loodusluuletus, loodus oli seotud loova inimesega, nt. ,,Värisevate haabade all" (loov isiksus kõnnib kuskil)