o 1996. aastal sai ta Riigivapi III klassi teenetemärgi. o 2012. aastal sai Eesti Muusikanõukogu poolt välja antud interpretatsiooni preemia. o Neeme Järvi kuulub ka 1999. aastal valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka. ÜLDIST o Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. o Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. o Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaid Eesti muusika tutvustajaid maailmas. https:// www.youtube.com/watc h?v=R04t4GiVE5o Paavo Järvi o Neeme Järvi ja Liilia Järvi poeg o Sündinud 1962.aastal o Juhatanud üle 10 orkestri, peadirigent 3 orkestris. o Eesti Riikliku Sünfooniaorkestri kunstiline nõustaja. o Järvide perekonnas ainus, kes on võitnud Grammy auhinna. o 2012. aastal nimetatud Aasta
Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi muutuma jälle vabamaks. Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju. Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60
Fr. R. Kreutzwald 19 KREUTZWALDI TEGEVUSE SUUNAD 1) Teeb koostööd Peterburi Teaduste Akadeemiale, kogudes andmeid Setumaa, Läti ja Vene aladel elavate eestlaste asustuspiirkondade kohta. 2) Huvitub arheoloogiast, uurib vanu kalmeid ja avaldab arheoloogiaalaseid artikleid. 3) On pika ja põhjaliku ülevaatega Krimmi sõja sündmustest ,,eesti rahvusliku ajalooteaduse rajajaid ja teiselt poolt ka Vene ajaloo esimesi tutvustajaid eesti kirjanduses" (A. Annist). 4) Laseb Altorfil joonistada Virumaa rahvarõivaid ja kirjeldab neid. See on esimeseks üksikasjalikuks kirjelduseks Põhja-Eesti rahvarõivastest. 5) Rikastab eesti keele sõnavara (omadus, iludus, tõsidus, tulevik, kunstnik, voorus, mädanik, süsinik, põletik, paeluss, kilpkonn, täheldama, tutvustama, lauljanna, kuninganna jne). 6) Võitleb uue kirjaviisi kasutusele võtmise eest.
Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Väga oluliseks sai inimese individuaalsus: isikupära, maapealne õnn ja harmooniline isiksus. 1. Humanism. Humanistideks ( ladina keeles humanus `inimlik') nimetati algul antiikkultuuri uurijaid ja kaasaegsetele tutvustajaid, kes vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, seni ainsatele keskaja õpetlastele. Alates Petrarcast tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese kui isiksuse vabastamist kiriku ja seisuslike normide kammitsast. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. 2. Maadeavastused 15
annaabi.ee 
