Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus
Tegevust alustasid ka Osmani Teadusühing ( 1861), Istanbuli ülikool (1870), õpetajate instituudid, kunsti- ja käsitöökoolid ja esimene kutseline draamateater (1859). Senise õukonnakirjanduse asemel astus 1860. aastatel uuendusmeeste koolkond- liikumine, mis püüdis muuta kirjanduse mõjukaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks. Selle liikumise silmapaistvateks esindajateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi ja Namik Kemal- rahva valgustajad, Lääne kultuuri tutvustajad, keeleuuendajad, modernse kirjanduse propageerijad. Selle kõigiga saab väita, et Türgi ühiskond oli 19. sajandil jõudnud suurte muutuste künnisele. Kuigi islamiriigid ei olnud uusajal poliitiliselt nii lõhestatud kui tänapäeval, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus kujunes uuendustele vastuvõtlikuks, millele aitas kaasa nii Napoleon Bunaparte vallutusretk kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Muhammad Ali hindas
Lääne avangardistlik kunst oli eesti kunstnikele eeskujuks ja vaimseks toeks. 4.Millise muutuse tõi kaasa eesti kunstnike lähem tutvumine Lääne avangardismiga? Eestlastel oli raskem Lääne kunsti imetlusega suhtuda, nendes tekitas võõristust Lääne kunsti uusvasaklik ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel? Kasutas erksaid värve ja kujutas tasapinnaliselt inimesetaoliseid olendeid. Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint
Teemat aitavad lahti mõtestada soovid, püüdlused enda tuleviku nägemuse loomisel. Loovtöö võib teha vabas vormis posteri, tantsu, kirjandi, omaloomingulise muusikapala või muus mistahes kunstivormis. Eesmärgiks on aidata kaasa välja selgitada kutsesuunitlusega seonduvat nägemust iseendast, oma võimetest. Kaasatud: inimeseõpetus, kirjandus, geograafia, muusika, kunst, keeled,.. Teemat võib käsitleda ka projekttööna, kus vastava elukutse esindajad tutvustavad oma tööd ja teema tutvustajad saavad õpilasi kaasata oma töö tutvustamiseks töövarjuna, mõnes tööprojektis vaatlejana või saavad tööprotsessis osaliselt kaasa lüüa. ,,Väärtused muutuvas ajas, mina selles". Teema eeldab erinevate kultuuritaustade uurimist, ajalugu, aga ka pärimusi oma esivanematelt. Töö võib ette kanda kasutades tehnoloogilisi vahendeid ja sõnalist esitlust vaheldumisi või muid ettekande vorme. Samuti võib esitada mingi esemega kaasatud loo,