ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. Ehkki Läänemeres paikneval Gotlandi saarel olid olemas pikaajalised kivitöötlemise traditsioonid, läks see kunst mujal moodi alles kümnenda sajandi keskpaigas ja ka siis arvatavasti tänu üha lähemale tutvusele ristiusu mälestusmärkidega Euroopa teistes osades. Vähe on leitud ka keraamikat. Ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alla olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa
loomaliha ja lonks õlu.Võõrastemajad,mis asuvad maanteede ääres postijaamade juures ,mis on mugavad,head ja loomulikult maksavad need raha. Söögist ja joogist 1276 aastast: Ebatavaliselt hea suitsulõhe 1805 aastast: värske härjasilm seda saab nimetada munakoogiks,mis oli maitsvam kui Eesti õllejuust,taldriku täis vähke Oli ka kohti,kus ei olnud mugav ja söök ei kõlvanud nii et ,see mis kaasa oli võetud söödi ära koos hapuks läinud õllega,tükk vana keetmata soolaliha,tänu tutvusele sai 10-ne kopika eest 100 vähki,mis oli väga odav . Eestlastest 1789-ndal pühade ajal pidutsevad nad meeletult,tee ääred on kõrts kõrtsis kinni ja igal pool oli pidutsevat rahvast Schlegel on kirjutanud: Eestlased on ausad ja tublid inimesed,kes hea meelega väikese napsi võtavad ning kes viina ja veini saamiseks pettust ei kasuta,pererahavas magab kõrtsi kõrvalkambris korralikult üles tehtud voodites,neil on korralikud sulemadratsid,korralikud
filosoofid otsustada, et see paradoksaalne tulemus peab olema mõne filosoofilise vääranalüüsi artefakt, seda liiki asi, mis võib kergesti juhtuda, kui võtta täiesti hea eelteoreetiline arusaam meie argiarusaam kvaalidest ja venitada see siis katkemispunktist lubamatult eemale. Filosoofid on asja ära vussinud; tehku nad see siis korda ka; vahepeal saame meie ülejäänud jälle tööle hakata, tugine- des nagu alati oma tasakaalukale ja mittemetafüüsilisele tutvusele kvaalidega. Selle kõikehõlmava kiusatuse ületamine on järgmise osa ülesandeks, kus püütakse tõestada nende paradoksini juhtivate aimduste parandamatut ebasidusust, vaadates lähemalt nende lätteid ja ajen- deid. 7 4. EKSIMINE KVAALIDE SUHTES Arvamus, et inimesed võiksid eksida omaenda kvaalide suhtes, on jätkuva segaduse tuumaks, ning
annaabi.ee 
