US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid
A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad 12. Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase
Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja oskustele lisaks tutuvustas ta ka veel end talendika heliloojana ja võimeka ning nõudliku dirigendina. Vivaldi asutas kooliorkestri, aastatega saavutas sellise taseme, et meelitas kohale kuulajaid ka valja poolt Itaaliat. Orkestri kavast ei puudunud ka mitte kunagi ka oma Vivaldi teosed. Tuntus heliloojana levis kiiresti ning peagi saabus muusikalisi tellimusi üle Euroopa. Vivaldi põhi töökoht oli kloostris, kust ta tõõtas abtina (kloostriülem, direktor). 1703 võeti tööle