6. Munkluse areng kuni 5. sajandini. Kristluse kaks eluvormi. Eremiitlus. Anahoreetlus. Koinobiitlus. Kroonik Eusebius eristab kaht kristlikku eluvormi, mis on kirikule antud ja sellest lahutamatud. Esimene ja täiuslik on selline eluvorm, mille puhul hing on juba taevasse tõusnud ning maised sidemed maha jätnud. Tähtsad on vagadus, hea sõna ja hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas
Oluline siis vigade vältimiseks nimetada tunnuseid ja kelle kohta see käib. Vead, mida lapsed võivad teha: nt varblasel on lühike saba, aga harakas kädistab. Need on erinevad tunnused, need pole võrreldavad, et sisuliselt ei erista see ja ei teki tervikpilti nii. Teine probla, et kirjeldatakse nt harakal on pikk saba, aga varblased on lühike saba ja ta on väike ja pruun ja säutsub: seega siin jääb poole pealt võrdlus ära ja hakkab nt tuttavama asja kirjelmine. MÕTLEMINE ja selle UURIMINE: Kuidas uurida üldistamist? Sageli seotud rühmitamisega, et mis need kõik kokku on, nt maasikad, mustikad jne on marjad. Konkretiseerimine kas oleks võimalik joonustada mari, mis hõlmaks kõiki marju? EI. Öeldakse aga suuliselt tihti siis, et öelge marju, puuvilju jne. Või nt võta pildikogumist välja ainult marjapildid. Tuletamine ja järeldamine vaata pilti ja mõtle, mis juhtus ning mis edasi saab.
lisaks denoteerib vastavat objekti. Kui mõiste asemel või kõrval 78 Terminoloogia rääkida tähendusest, siis on arusaadav ka lihtsustatud väide, et termin tähendab [koostaja arvates] seda tähendust – kus tähendus on väljendatud mingi määratlusetaolise vahendiga. Mis ei ole rangelt võttes korrektne, on öelda, et üks (võõrama keele) termin tähendab teist (tuttavama keele) terminit. Termin, eriti tuttava keele oma, on küll harjumuspärane vahend mõistele viitamiseks, kuid neist mõistetest või tähendustest endist rääkivas metadiskursuses võiks siiski ilmutatumalt rääkida tähendustest, et ei jääks muljet, nagu aetaks segi eri maailmu: designeerimist termini ja mõiste vahel ja ekvivalentsi või samatähenduslikkust kahe termini vahel. 11.7 Mõisteseosed Mõisteseosed on seosed mõistete vahel. Nende tüüpilised kasutusalad
annaabi.ee 
