pidanud osaduse tunnet koduõues kasvanud puudega. Ka hiljem elus ei Eesti looduskirjanduse lugu 265 osanud ta leppida inimestega, "kellele tähendus luges enam kui puu ise" (Masing 1996: 53). Masinguga sarnasest, põlisrahvaste vahetut looduskogemust poeti- seerivast hoiakust lähtub oma lühiproosas, nagu "Jää ja kanarbik" (1989) või "Läbi metsa" (2000) Jaan Kaplinski. Samas moodustavad need tunne- tuslikud-kogemuslikud loodustekstid Kaplinski žanriliselt ja temaatili- selt mitmekesisest loomingust vaid väikse killu. Kaplinskilt leiab ka väga ratsionaalse väljenduslaadiga loodusesseid, milles ta ei vaatle loo- dust mitte kogemuslikult tasandilt, vaid eelkõige kui teaduse või kul- tuuri objekti. Tema rikkalik proosa- ja luulelooming vajaks kindlasti eraldi analüüsi loodusseostele keskenduvalt. Kokkuvõtteks Siinne pilguheit eesti looduskirjandusele ei kujuta endast kindlasti tolle
maks. Temas tärkab avastamishimu ning ta tunneb end ülitäht- Käima õppimine suurendab veelgi lapse avastamislusti. Selles sana. Seetõttu võivad nüüd tekkida esimesed konfliktid vane- vanuses laps tunneb ühest küljest tungivat vajadust olla tihe- Mida matega, võimalik, et sel ajal tuleb juba käsutusele võtta kasva- dasti seotud oma tugiisikuga, samas tunneb ta vajadust uuri- tugevam on tuslikud meetodid. da ning iseseisvuda, eemalduda just sellestsamast tugiisikust. turva- tunne > seda er em
kuus klassi et¨ umoloogia s~ onapered morfo- loogilised tuslikud m¨ argipesa SELETUS: Toodud ¨ ara m¨argi kande juures. () Toodud ¨ ara tehniliste m¨ondustega JIS piirangutele. o¨
annaabi.ee 
