Meie tänapäevases elus on pidevas kokkupõrkes kaks eri maailma see, mis on looduslik ja loomulik ning see, mille on rajanud inimkäed ja -mõistus. Kokkupõrkeid on nii ökoloogilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasemel. Inimene ei ole enam lihtsalt loom, kes sööb, magab ja paaritub, vaid meile on saanud omaseks otsida väljundeid ja kõrgemaid väärtusi. Me tahame süüa maitsvalt, magada turvatundes ja armastada. Loomulik on ju see, et armastamine on meie loomuses, see pole ju lihtsalt väljamõeldis. Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid kunagi laulu ,,Money Can´t Buy Me Love", mille tekstis väljendub selgelt tõde raha eest saab osta ehteid ja kõike muud, mis teeb elu paremaks, aga mitte armastust
õhuke, keskendudes pealiskaudsuse kõikvõimsale (ruulivale?) tahule, selgitamata ometi, miks see kuhugi ei vii. Lavastuse sisse- ja väljajuhatuses on kasutatud mittepeavoolukunsti, kuid nagu öeldud, hakkab see peavooluvärgiga kohe tülitsema ja mass võidab. Kui mass ei osta, tuleb pood kinni panna. Mass ei osta, kui asi tundub kahtlane ja kui sellest aru ei saa. Aga pealiskaudne ei jää. Täna on, homme ei mäletagi, et oli. Teisalt on pealiskaudsusel oma võlu, mis väljendub turvatundes. Üks sõber meenutas kunagi, kuidas tema teismeline laps läks koos sõbraga võõras linnas sööma. Igasugused toredad mõtted olid tüdrukutel peas olnud, kuhu minna ja kuidas olla. Kui vanemad lapsi hiljem linnast kokku korjama hakkasid, leidsid nad need istumas Macis. Kus siis veel? Võõrad kohad, võõrad inimesed, võõras keel ... Mac on igal pool ühesugune ja seetõttu turvaline. ... kui apollo raamatupoe müüjad ajavad sind naerma küsid Joyce'i
39 Peab tõdema, et selliste programmide puhul ei saa olla kunagi lõpptulemuses päris kindel, siiski on autor seisukohal, et nende sisseviimine suurendaks karistusjärgse kinnipidamise kasulikkust nii kurjategijale kui ühiskonnale. Esimesel juhul väljendub kasu saadud abis, mis aitab isikul ka hiljem ühiskonnas toime tulla ning parimal juhul vabaneda ka oma nö hälbest panna toime kuritegusid. Teisel juhul väljendub kasu turvatundes, et kinnipeetav, kes vabaneb karistusjärgsest kinnipidamisest, ei ohusta enam ühiskonda. Teiseks võimaluseks on asutada ohtlike kurjategijate jaoks kinnipidamisasutused. Selline meetod on kasutusel näiteks Saksamaal, kus paigutatakse julgestusvangistust kandvad sikud sotsiaalteraapilistesse asutustesse - sotzialterapeutisce Anstalt.40 Seal viiakse kinnipeetavate parandamiseks ja resotsialiseerimiseks läbi kriminaalprognoosil põhinev teraapia. Ka Saksa
annaabi.ee 
