On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema, isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega.Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine. Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile
ise toime. Kinnitades seda teadmist, tugevdame tema enesehinnangut. Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine, Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Nii tekib lapse kasvatamiseks ja arenemiseks positiivne spiraal. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. 2.3 Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Muidugi peavad ka lapse põhivajadused olema täidetud. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud
vajaduste jaoks - nt näljasus võib ka tähendada, et inimene otsib lohutust ja turvatunnet. Ja vastupidiselt on nälja vajadust ka osaliselt võimalik rahuldada vee joomise või sigareti suitsetamisega. Füsioloogilised vajadused on kõige tugevamad! Vajaduste hierarhia dünaamika: Kui ühed vajadused on rahuldatud siis tekivad kohe asemele uued jne. Nt kui baasvajadused on rahuldatud siis liigutakse üha kõrgemate vajaduste juurde (nt vajadus turvatundeks või eneseteostuseks). Kui mingid vajadused on rahuldatud siis need lakkavad aktiivselt käitumist määrama või korraldamast. Aga kui need muutuvad uuesti rahuldamatuks siis hakkavad need uuesti organismis domineerima. Turvalisuse vajadused: Turvatunne, stabiilsus, sõltuvus, kaitstus, vabadus hirmust/ärevusest/kaosest, struktuuri/korra/õiguse/piiride vajadus jne. Ka need ihad võivad täienisti domineerida tervet organismi. Sel juhul võib