Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise
Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise
Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise
annaabi.ee 
