Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on vaja kasutada ka vastavat tarkvaraprogrammi selleks, et internetivõrku tuvastada ja sellega ühendus luua. 4. TURVALISUS Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-Fi-le on juurdepääs palju kergem, kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad
Seda kutsutakse ad hoc raadiokohtvõrguks. Seda kasutatakse väga palju arvutimängurite poolt, et mitmekesi mängida arvutimänge, kasutades Wi-Fi abi. Turvalisus Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-File on juurdepääs palju kergem kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad
krüpteeritakse enne ära kui nad transpordikihi kätte sattuvad. Seda hakati kasutama seetõttu, et oleks võimalik teha turvalisi e-rakendusi, kus sõnumid on krüpteeritud kujul. Kui me kasutame näiteks e-kaubandust, siis kasutatakse näiteks krediitkaardiga maksmist. Krediitkaardi andmeid avalikku võrku ei taha keegi panna, sest siis võib keegi neid meie eest kasutada ja ise oste sooritada. Sellest tulenevalt tuleks e-rakendustel kasutada turvaprotokolle. Kui kasutame veebis surfamist, siis me ei kasuta HTTP-d, vaid hoopis HTTPS protokolli, mis on läbi turvakihi läinud. SSL päris hästi e-rakenduse jaoks ei sobi, sest e-rakenduses ei ole tüüpiliselt mitte kaks osapoolt, vaid rohkem (tavaliselt vähemalt kolm). Protokoll tomib järgnevalt: 1)Handshake 2)Lepitakse kokku krüpteerimise algoritm ja võtmed ning toimub ka autentimine 3)Andmete vahetus (krüpteeritud kujul, kasutades neid võtmeid ja algoritme, milledes kokku lepiti)
annaabi.ee 
