mulle ja kui isegi meeldib, siis kaaselanikke vihates ja sõimates kaob sellegi võlu ära. Inimesed pole loodud üksinda elama, meil peab olema sobiv paariline, kellega ka mudaonnnist rikka kodu luua saab. Vaene kodu minu arvates on paik, kuhu inimene ei taha minna, ta veedab parema meelega aega kusagil mujal. Kodus võivad teda oodata probleemid, mida ta vältida soovib, seega muutub see koht ebameeldivaks. Nii ei tohiks aga kindlasti juhtuda, sest kodu on turvapaik, koht kus sind ootavad kallid inimesed. Tegelikult ei pea kodu olema korter või maja nagu tavaliselt arvatakse, see peab olema mõnus koht, ka mets võib olla kodu lisaks loomadele ka inimestele. Sel juhul on see pigem teine kodu, sest mina küll pole kuulnud, et keegi ainult metsas, lageda taeva all elaks. Iga inimene saab ise oma kodu kujundada, vastavalt rikkaks või vaeseks. Teised seda teha ei saa, ainult veidi mõjutada või õpetada.
4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Keskaegne rõivastus paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest, traditsioonidest ning moest. Rõivaste materjali, värvuse ja tegumoega rõhutati kuuluvust ühte või teise seisusesse ning sotsiaalsesse rühma. Jalatsid tehti hästi painduvast
Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel võime pregugi näha keskaegsete kaubahärrade maju, mille vintsiseadmed küündivad tänava kohale. Kaupu hoiti mitte keldrites vaid pööningul, pererahva pea kohal. See aitas kaitsta kaupmeeste vara varaste ja röövlite eest. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Sellest põhimõttest lähtudes tehti ka aknad, mis väljast suleti tugevate luukidega. Kui kaupmehed lasid oma maja alumise luugipoole alla, siis täitis see ka müügileti ülesannet ja tähendas, et pood on avatud. Soojematel maadel ei kaetud aknaava, põhjapoolsetel aladel kasutati selleks kas härjapõit, pärgamenti või õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad
Nii lapse beebi-eas kui ka hiljem on vanemail õigus oma tunnetele ja õigus tunda neid ennast süüdistamata. Selliste tunnete hulka peaksid mahtuma ka väsimus, pettumus ja viha - ema-isa ei pea neid kogedes end veel ebaõnnestunud lapsevanemaks pidama. 1,5 - 3-aastased: isa aitab emast eemalduda Lapse teisel-kolmandal eluaastal saab isa endale uue rolli. Selles vanuses üritab laps trotslikult emast eemalduda. Kohati ta takerdub emasse, siis jälle tõrjub teda eemale. Isast saab nüüd turvapaik ja tasakaalustaja, justkui neutraalne maa-ala, kus laps on kaitstud oma tigeduse ja viha eest. Ühes lapse iseseisvuse kasvuga tunneb rahuldust ka isa, sest eks oli ju temagi elus kord aeg, mil ta võitles end oma emast sõltumatuks.Tüdrukud ja poisid eemalduvad emast erinevalt. Mõlemale on eraldumine vajalik, ent selles eas tajub poiss, et temast ei saa kunagi emasarnast. Ema loomuomane naiselikkus viib poja feminiseerumisele, kui isa ei aita poisil temast eemalduda
) omaaegses koerte loetelus väikesekasvulist koerakest, keda ta kutsus nimega "canis melitenses". Seda koera tunti vanas Roomas kui pereemandate lemmikut. Malta koer on kogu maailmas levinud ja populaarne koeratug. Tu nimetus "Malta koer" viitab sellele, et ta on pärit Malta saarelt. Siiski arvatakse rohkem, et ta on pärit hoopis Itaaliast. Sna maltalane on tulnud snast turvapaik vi snast malat, mis tähendab sadamat. Kindel on see, et selle koera esiisad elasid Vahemereäärsetes sadamalinnades, küttides sadamaladudes hiiri ja rotte.On väga palju erinevaid arvamusi selle kohta, kuidas sattus malta koer Briti saartele. Enamlevinud arvamus on, et ta tuli koos ristiretkedelt saabunud sdalastega ja 16. sajandi lpuks oli see pisike koeratug Briti naiste suuremaid lemmikuid. Paljud kunstnikud on aastasadu
annaabi.ee 
