fotokonjunktiviit on põletikulised reaktsioonid, mis põhjustavad valu silmades ning nägemise ajutist hägustumist) Valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus. [8] Röntgenkiirgus (0,0110 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikeselt, aga Maa atmosfääris see neeldub. Kasutatakse näiteks meditsiinis röntgenpildi tegemiseks, et näha kas luud on korras või mitte ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides, kus vaadatakse tänu röntgenkiirguse läbi riiete ning reisikohvrite, et ei kantaks keelatuid asju kaasas. [3] Röntgenkiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele; kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee
Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, jafluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu.[2] Röntgenkiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikesest, aga atmosfäär neelab selle ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikestradioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. 37
Kasutatakse fluorestsentslampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu Röntgenkiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikesest, aga atmosfäär neelab selle ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär.
annaabi.ee 
