toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on palju lihtsam saada, HIV-nakkust on palju lihtsam vältida. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? Turvaline seksuaalelu- kaitse ennast ja oma partnerit. Selleks kasuta kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile. Katkestatud suguühe ei kaitse HIVi, nakkuste ega raseduse eest. Vali partnereid. Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Ka igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIVi või mõne seksuaalsel teel leviva nakkuse kandja. Väldi alkoholi ja uimasteid! Purjus või narkouimas olles on juhusuhted lihtsamad tekkima ning kondoomi kasutamine ei tundu siis sageli oluline.
sest nakatusite sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. Seega hoiatage oma sekspartnereid, kui olete nendega kaitsmata seksuaalvahekorras olnud. Neid tuleks samuti kontrollida ja vajadusel ravida.selle põhjused. KUIDAS KÄITUDA? TURVALINE SEKSUAALELU kaitske ennast ja oma partnerit. Ärge laske oma partneri spermal, verel ega tupevedelikul sattuda oma kehasse suu-, tupe- või pärakuseksi ajal. Selleks kasutage kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile. Rasestumisvastased tabletid, pessaar või spiraal aitavad ära hoida soovimatut rasedust, kuid seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu need mingit kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse HIV-i, suguhaiguste ega raseduse eest. Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast ja oma partnerit seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HI-viiruse eest ning ära hoida soovimatut rasedust. PARTNERITE VALIMINE Kui partner süstib narkootikume või tal on mitmeid erinevaid
13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20. Muud klaastooted? Klaastorud, klaaskeraamika, klaasplokid jne. BITUUMENMATERJALID 1. Mille poolest erineb bituumenmaterjal mineraalsetest sideainetest? Ei kannata temperatuuri tõusu ja aja jooksul vananeb, muutub hapraks. 2. Bituumenmaterjali kasutuskohad.
samas ka väga kaasaegne. 3.5 Duzzinurgad Klaas on väga tugev ja vastupidav materjal. Klaas ei pleegi, ei muuda värvi, talub niiskust. Kui teda mehhaaniliselt ei rikuta võib klaas väga kaua aega ilusana säilida. Dekoratiivsuse ja privaatsuse lisamiseks klaasid matistatakse, kaetakse dekoratiivkiledega või taustvärvitakse. Viimast teostatakse koos klaasi karastusprotsessiga spetsiaalsete ahjuvärvidega. Turvakile hoiab purunenud klaasi kenasti koos ega lase võimaliku õnnetuse korral kildudel laiali paisata. Tänapäevaseid klaaskonstruktsioone on kerge hooldada kaasaegsete vahenditega ja need võib katta näiteks vetthülgava klaasivahaga, mille tulemusena kuivanud veepiiskade tekkimine klaasile vajub unustusse. Just selline tehnoloogia annab võimaluse toota duzzinurkasi, mis on turvalised ja samas ka väga kaasaeksed.[4] 3.6 Klaasseinad