3.Võimalikud lahendused Inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Praeguseks on juba kaitse alla võetud mitmed tähtsamad talvituskoopad, kuid praegune looduskaitseseadus ei keela nende külastamist. Seetõttu on teadlased soovitanud keelata kõigi talvituskoobaste külastamine talvisel ajal ja suuremate koobaste külastus kogu aeg ning selle kontrollimiseks luua signalisatsiooni- süsteem. Signalisatsioon teavitaks sissetungija korral turvafirmat, mis tuleks kiiresti kohale ja tegeleks seadusemurdjatega. Kui kontrollmehhanism hakkaks korralikult tööle, siis võiks mõelda kontrollitud külastuste lubamisele. Neid külastusi peaksid loomulikult läbi viima nahkhiirte eksperdid, kes jälgivad, et inimkülastus tõmmulendlastele kahjulikku mõju ei omaks. Lisaks tuleks kaitse alla võtta mõisakeldrid kui tähtsad talvituspaigad ja hoida neid seisus, mis sobib nahkhiirtele talvitumiseks. [4]
a. 17-20 mai - Mida varjad, Kõrvemaa? Tapa-Aegviidu . Osalejaid umbes 3500 . 1991.a. Ehk aitab !? . Retk jäi ära . 1992.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Harjumaa? Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 . 1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska Võmmorski Vastseliina Orava. Osalejaid umbes 1400 . 1994.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Pärnumaa? Tootsi-Lavassaare-Tõstamaa-Pärnu. Osalejaid umbes 1500. Sellel üritusel oli palju napsulembelisi noori. Toona ei taibatud turvafirmat ka palgata . 1995.a. Läheb joomiseks? Jätame parem ära . 1996.a. 16-19 mai - Kuidas elad, Võrumaa? Tsirguliina-Mõniste-Obinitsa-Orava. Osalejaid umbes 800. 1997.a. 15-18 mai - Kuidas elad, Hiiumaa? Kärdla-Tahkuna-Ristna- Kassari- Heltermaa. Osalejaid umbes 500 . Nii Võrumaa kui Hiiumaa retked korraldasid noored , kes varem olid Loodusmajas õpilased olnud . Oli vähe osalejaid , sest paljud kartsid , et tuleb jälle joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997
Parimaks viisiks tagada ühiskonna seaduskuulekus on selged omandisuhted. Vanas ja stabiilses Suurbritannias pole omandisuhted üldjuhul vaieldavad ja seetõttu on ka äärmiselt keeruline kelleltki midagi ära varastada. Käsumajandusest turumajandusse naasnud Eesti Vabariigis on aga olnud väga suuri vaidlusi, mis konkreetselt pärast erastamist-ärastamist kellele kuulus. Mõnedel juhtudel on mitme väidetava omaniku poolt palgatud mitu turvafirmat ühte objekti valvanud. On päris selge, et niisugune segadus omandisuhete valdkonnas ühiskonna seaduskuulekust ei soodustanud. Mida rohkem on õiguskorra kehtimisest isiklikult huvitatud inimesi, seda enam toimib ka ühiskonna sisemine “politseitöö”. Just kinnisvara omanikud on riigivõimu kõige kindlam tugi. Nemad toetavad riiki, sest neil on, mida kaotada (raha välispanka paigutanud rantjee ei pruugi muidugi riigi pärast muretseda)
annaabi.ee 
