elamusektoris. Kuna Eestis puudub pikaajaline eluasemepoliitika ning riiklik sotsiaaleluasemefondi jagamine pole süsteemne, siis antud jaotusesse Eesti ei klassifitseeri. Kokkuvõte Tulenevalt Euroopa Liidu poliitikast on elamuehituse kõrval eelistatud infrastruktuur ja keskkonnarajatised, ent oluline on arendada ka elamuehituse mahte (94% eluruumidest on Eestis eravalduses). Elamureformi peaülesanne oli turusuhetel põhineva elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluruumi omamise vormiks. Eluruumide omanike optimaalseks avaliku ja erasektori vahekorraks kavandati 40:60, kuid tänaseks on see suhe 6:94. Nii vabanesid avaliku sektori ressursid elamuehitusest ja elamumajanduse subsideerimisest. Valitsusringkondades arvati, et elamusüsteem toimib efektiivselt üksnes turusuhete alusel ilma igasuguse riigi sekkumiseta.
Selleks palgati sulaseid endale appi. • 18.sajandil hakkasid väikesed muutused toimuma ja levima uuendused, milles alguses mõisad osa võtsid nt viljavaheldus süsteem ( ei kasvata ühte sorti põllul), tööriistad täiustusid, tulid uued põllukultuurid ( kartul, ristik) ja mõisatest levisid uuendused ka taludesse järk-järgult. • Uus muudatus tuli talupoja ellu 19.sajandil kui pärisorjuse süsteem kadus ja asemele tulid turusuhetel põhinev kapitalistlik tootmis viis. • Uus talurahvaseadus lubas mõisalt oma talud välja osta. • Sajandi vahetuseks olid Lõuna-Eestist 90% oma talud välja ostetud ja Lõuna- Eestist pooled talud. • Edasi uue murrangu põhjustas okupatsioon, mis pööras omandi suhted peapeale ja kogu maa riigistati ja asemele loodi suured kollektiivi riigimajandid. (kolhoosid, sovhoosid). Külad • Küla on administratiivne üksus aga 19.sajandil sisaldas see mõiste kolme
Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis Eesti eluruumide erastamine oli tüüpiline Ida-Euroopa vautšer privatiseerimine, milles sotsiaalsed taotlused domineerisid majanduslike üle. Selle tulemuseks oli – 2001.a. 94% eluruumidest oli eraomanduses ja 6% kuulus avalikule sektorile. Omavalitsustes, kus kinnisvara väärtus oli madal, ei olnud elanikud huvitatud eluruumi erastamisest (kinnisvara on turul raske müüa ning omanikukulutused võrdlemisi suured). Reformi peamine taotlus oli turusuhetel põhinev elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluasemete omamise vormiks. Soovituslik oleks – 60% eraomanduses ja 40% avalikus sektoris. Kõrvuti oodatud positiivsete muutustega on euronormidega kaasnenud mitmed ebasoovitavad tagajärjed. Ebasoovitavate tagajärgedena on ilmnenud näiteks avaliku üürisektori taandumine, kodutus, omanike ja üürnike vaheline tugev vastasseis, üürielamispinna ehituse lakkamine, uute leibkondade (noorte)
annaabi.ee 
