Eesmärgid jagunevad: üldine eesmärk on organisastiooni kõikehõlmav ja pikaajaline eesmärk, mille saavutamine on tema peamine taotlus. Üldistest eesmärkidest kõige tähtsam ja kõige kaugemale ulatuv on missioon. Missioonil on püsiv väärtus ja seda muudetakse harva. Üldised eesmärgid kujundatakse tippjuhtimise tasandil. Need moodustavad aluse, millest lähtutakse üksikasjalike eesmärkide kindlaksmääramisel allpool. Üldine eesmärk võib olla klienditeeninduse ajakohastamine, turuseisundi parandamine, püsikulude kokkuhoid jne. Üldised eesmärgid saavad otsustavaks organisatsiooni siseehituse, töötajaskonna koosseisu ja kulutuste suunitluse kindlaksmääramisel. Üldiste eesmärkide vajalikkuse alahindamine ja silmist laskmine viib igapäevases töös vastukäivate toiminguteni ja segadusteni koos siia-sinna hüplemisega, mis kunagi ei taga parima saavutamist. Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa
45 3. Osalemine personali adapteerimises, hindamises ja atesteerimises. 4. Personali roteerimis- ja karjääriplaanide koostamise koordineerimine. 5. Koolitusvajaduse hindamine. 6. Koolituseelarve koostamine, põhjendamine ja kaitsmine. 7. Koolitusinfo koordineerimine. 8. Koolitusturu analüüs, ülevaate omamine sellest ning info esitamine turuseisundi kohta. 9. Sise- ja väliskoolituse planeerimine ja korraldamine. 10. Koolituspakkumiste analüüs ja koolitusfirmadega suhtlemine.Koolituse tellimine ja koolitusele lähetamine. 11. Koolitusalase dokumentatsiooni loomine ja edasiarendamine, selle toimimise monitooring. 12. Koolituse andmebaasi pidamine, analüüs ja täiustamine. 13. Koolituse tulemuslikkuse analüüs. 14. Koolituse tagasiside koordineerimine ja koolituskokkuvõtete tegemine, analüüs ning
Sotsiaalsete, majanduslike ja tehniliste eesmärkide võrdlemiseks puuduvad formaalsed meetodid. Selliste eesmärkide suhete määramisel on paratamatult aluseks juhtide arvamused ja hinnangud. Eesmärkide puu meetodit võib rakendada organisatsiooni ja juhtimise mitmesuguste spetsiaalprobleemide lahendamisel, kui teised meetodid rahuldavaid tulemusi ei anna. 7. JUHTIMISDIAGNOSTIKA Juhtimisdiagnostika mõiste, eesmärgid, hindamiskriteeriumid298 Ettevõtte sise- ja väliskeskkonna ning turuseisundi muutumise tõttu kerkib aeg ajalt juhtide ette ülesanne täpsustada, milline on kogu juhtimissüsteemi ja selle üksikosade seisund, kui efektiivsed need veel on ning millised on nende tugevad ja nõrgad küljed ja mis põhjusel. Niisugust analüütilist ülevaatust on hakatud nimetama juhtimisdiagnostikaks. Termin ,,diagnostika" juurdus juhtimisalasesse kirjandusse laiemalt alles XX sajandi 60-ndate aastate alguses
annaabi.ee 
