EL õiguse strukturaalne ja kultuuriline formalism Euroopa Kohtu motiivid ja huvid Liikmesriikide kohtusüsteemi motiivid ja huvid Rahvusvahelise õigusühiskonna ja juristide huvid ja motiivid Liikmesriikide valitsuste huvid EL ja liikmesriikide pädevusvahekorrad · Euroopa Liidu sekkumise ulatus Ulatuslik EL sekkumine · kaubavahetus; põllumajandus; kalandus; tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid) Jagatud pädevus · regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; välispoliitika; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse; makromajandus; energia; transport; riigipiiride ülene kuritegevus Piiratud EL sekkumine · tervishoid, haridus, kultuur, kaitsepoliitika, ühiskonna heaolu Liikmesriikide ainupädevus · elamumajandus, tsiviilõigused, riigisisene kuritegevus Euroopa Liidu sekkumise iseloom
enamik investeeringutest, mis toimuvad ettevõttesektori sees. 8. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Struktuuriökonoomikas püütakse selgitada, milliste situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, millal võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism. 9. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist.
Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega. Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid (maksud, subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori negatiivselt hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Sageli vastandatakse omavahel turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning
annaabi.ee 
