7. Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud positiivne sotsiaalpoliitika ja avaliku omandi eelistamine eraomandile. 8. Põhiideoloogiad on sotsialism, konservatism ja liberalism. 9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse konkurentsilähenemiseks. 10. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad individualism, kirikuvastasus ja võimaluste võrdsus. 11. Liberalismi iseloomustab usk turureeglite efektiivsusesse, usk inimmõistusesse, usk reformide tulemuslikkusesse ja usk esindusdemokraatiasse, parlamentismi.- kõik 12. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike uusliberalismile, uuskonservatismile. 13. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike sotsiaalliberalismile. 14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu. 15
d. liberalism 8.Põhiideoloogiad on a. Natsionalism b. Sotsialism c. Konservatism d. Liberalism 9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutum a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11.Liberalismi iseloomustab a. usk turureeglite efektiivsusesse b. usk inimmõistusesse c. usk reformide tulemuslikkusesse d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. sotsiaalkonservatismile 13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. predestinatsiooniteooriale 14.Sotsialismi aluspõhimõteteks on a. klassivõitlus b. protest vaesuse vastu c
On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees. Äriühingu eesmärk kasu teenimine, olla olemas Põhiküsimus millega tegeleda. Juriidilised reeglid ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust. Kaks mudelit Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid.