tootmine või tarbimine. "Kui Eesti Energial on tootmine Eestis, aga kliendid oleksid näiteks Lõuna-Rootsis ja EE tahaks sinna oma elektrit müüa, siis nad saaksid seda teha nii, et müüvad elektri Eestis börsile ja ostavad Lõuna-Rootsis börsilt ning müüvad klientidele edasi. See on turu kokkulepe selleks, et see annab kalliste ülekannete koormamisel kõigile võrdsed võimalused ja keegi ei ole eelisjärjekorras." "Hind peab jääma –200 euro ja +2000 euro vahele. Iga turuosaline saab valida kuni 64 hinnaastet. Ta ise otsustab, millised hinnaastmed ta paneb, ja ise sisestab oma pakkumise," kui pakkumise kogus on miinusmärgiga, on see müük, ja kui plussmärgiga, siis ost. Eesti Energia põlevkivil baseeruv tootmine on tuule-, vee- ja tuumaenergiaga võrreldes suhteliselt kallis ja kui hind on turul väiksem, siis Eesti Energia müüma ei pääsegi. "Selle asemel, et Narvas plokid käima panna, ostab Eesti Energia energiat turult odavamalt, kui ta suudaks ise toota
ilma selleta saabunud.“ 3-2-1-19-11, p 18 – kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine Asjaolud: Baltic Energy Partners OÜ (hageja) hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (kostja) vastu kahju hüvitamiseks Õiguslik probleem: RK: „Kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti. NT rikkumise tõttu tekib kahju kolmandatel isikutel (praegusel juhul hagejal), kes on samuti turul tegutsev ettevõtja/turuosaline, kuid pole kostjaga lepingulistes suhetes.“ 2-17-1937, p 15, 16 – kahju hüvitamise eeldused Asjaolud: Agnes Kase (hageja) hagi Westbury Trade LLP (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: Kahju hüvitamist võib nõuda: - võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 38 - võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
eesmärk on õiguse omandajale tagatise andmine. 1. maist 2004 jõustunud AÕS § 3141 sätestas eraldi finantstagatise instituudi ja viidatud paragrahvi lg 2 võimaldas sel ajal, kui hageja ja kostja vaidlusalused lepingud sõlmisid, leppida kokku väärtpaberi või rahalise nõude tagatise andmise eesmärgil ülekandmises, kui tagatise andjaks või võtjaks on juriidiline isik ja tehingu teiseks pooleks on professionaalne turuosaline. - Kolleegium järeldab eeltoodust, et osaühingu osa tagatisena üleandmine oli ajal, mil pooled vaidlusalused lepingud sõlmisid, lubatud, seda vaatamata asjaolule, et tegemist ei olnud finantstagatisega AÕS § 3141 mõttes ja et AÕS § 3197, mis enne 1. maid 2004 reguleeris õiguse tagatisena üleandmist, oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajaks tühistatud. - (17) VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku
annaabi.ee 
