14. Firmad võivad turul kasutada üht või mitut järgnevast neljast orientatsioonist: · tootmisorientatsioon - klient ostab seda, mis on juba turul olemas, kui selleks raha jätkub. Tooda! · tooteorientatsioon - klient ostab häid ja oma hinda väärivaid tooteid. Arenda toodet! · müügiorientatsioon - klient ostab seda, mille vastu õnnestub tema huvi äratada. Müü! · turuorientatsioon - klient valib ja ostab seda, mida ta vajab. Õpi tundma turgu! 15. Ramp-up ehk uute seadmete ja rakiste soetamine 16. Otsustuste mudelid: · bürokraatlik (otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud defineeritud eesmärkide säästlikule saavutamisele). · professionaalne-kollegiaalne (otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide
muutumist ja kinnikülmutamist. 5. Innov. Liigid (4P-d, A.Körne) Innovatsiooni liigid: · Produkt toote, teenuse muutmine · Protsess muutused toote/teenuse loomise protsessis, selle korraldamises · Positsioon muutused toote/ teenuse turustamises · Paradigma muutused organisatsiooni tegevuse aluseks olevates mõttemallides Innovatiivsete firmade tegevuse reeglid (A.Köörna, 2005) · Uuenduste vajaduse tunnetamine, intuitsioon Tugev turuorientatsioon: tarbija vajaduste mõistmine ja nende lülitamine arendusse · Soov evitada teaduse ja tehnoloogia uued ideed, arvestades organisatsiooni sise- ja välistegurite kooskõla · Innovatsiooni seadmine firma eesmärgiks, kõigi osakondade kaasamine igas etapis · Innovatsiooni planeerimise ja kontrollimise protseduuride, ressursside, projektide hindamise meetmete olemasolu · Tarbijaile hea tehnilise teeninduse tagamine, tarbijate väljaõpe uuenduse kasutamiseks
Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine. Õppimine toob esile selle kui visa, teadmisjanuline,
Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine. Õppimine toob esile selle kui visa,