ööbimiseks üht motellitüüpi. Ka vann oli ainult valge ja telefon must. Hakati kasutama krediitkaarti Diners Clubi, American Expressi ja Bank Americardi(praegune Visa) poolt. (Vihalem, 1997:7-8) 1.5. Turuperiood: 60ndad Ka 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. Vahemikus 1960-1970 olid kulutused toodangule ja turundusele enam-vähem võrdsed. (Vihalem, 1997:7) Ka algas ettevõtete ajajärk. Firmades koolitati turundusspetsialiste ja kogu firma teljeks oli saamas turg. Turundusspetsialistid töötasid lähtudes turunduskonsptsioonist välja pikaajalisi plaane ja strateegiaid. (Kull, 2010:3) UppsalaÜlikooli teadlasd arendasid välja interaktiivse ja võrgustikulise käsitluse. Selle sisu on see, et eksisteerib ettevõtjate võrk, mille erinevate funktsiionidega liikmed vahetavad teenuseid, tooteid, infot, raha jm ning on üksteisega positsiooni loovates suhetes. Turu segmentimisel hakati kasutama ka psühhograafilisi
Järelikult tekkis vajadus alternatiivsete teooriate järele, mis võimaldaksid organisatsiooonil saada tõeliselt turule orienteerituks. Interaktsiooniline ja "võrgustiku" lähenemine tööstuslikule turundusele 1960ndatel hakkas välja arenema interaktsiooniline ja võrgustiku lähenemine (interaction and network approach) tööstuslikule turundusele. Müüja, kes võib samal ajal olla ka ostja (Gummesson: part-time marketer), võib värvata turundusspetsialiste n.ö täistööajaga turundajaid (full-time marketers). Gummesson aga arvab, et sellised täistööajaga marketerid suudavad tegeleda vaid piiratud hulga turundustegevustega, sest nad ei suuda olla alati õigel ajal õiges kohas, omades õigeid kliendikontakte Teenuste turundus 1970ndate aastate algul hakkas eraldiseisva turunduse suunana arenema teenuste turundus (marketing of services). 1982. aastal tutvustas Grönroos teenuste tajutud kvaliteedi kontseptsiooni
välja töötatud turundaja seisukohast. Oluline on olnud kliendilojaalsuse majanduslik väärtus firma jaoks ja viisid, kuidas seda lojaalsust saaks juhtida. On selge, et iga organisatsioon soovib endale lojaalseid kliente, sest ta ostab toodet ja teenust pidevalt pika aja vältel. Ettevõte soovib, et lojaalne tarbija ignoreerib konkurentide erinevaid veenmiskatseid ja pakkumisi (Jones, Sasser 1995). Tänapäevalgi pole täpselt defineeritud lojaalsuskäsitlust, mis rahuldaks kõiki turundusspetsialiste, teoreetikuid ja praktikuid. Viimase aja suurimaks küsimuseks on tõusnud kliendilojaalsuse ja kliendirahulolu seosed. Siiani on peetud lojaalsuse puhul rahulolu kõige olulisemaks komponendiks. Kuid lojaalsust on käsitletud kliendirahulolust täiesti sõltumatuna. Lojaalsuskäsitluste puhul on probleemiks puuduv ühtne arusaam sellest, mis lojaalsus tegelikult on, kuidas see tekib ja kuidas kliente lojaalsetena hoida. Praktikas on keeruline sisse viia lojaalsusprogrammi, mis
annaabi.ee 
