· 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3. Eelarve- on kõikehõmav plaan, mis on väljendatud rahandusterminites, millega antakse programmile tegevusvolitused ja mis viiakse ellu teatud kindla ajaperioodi jooksul. 4. Klassikalised eelarve printsiibid: Eelarve täielikkuse printsiip: 1 · Brutoprintsiip ehk tulud-kulud kirjutatakse täielikult lahti · Esineb ka netoprintsiip ehk kajastub eelarves tegevuse saldo Selguse printsiip:
majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto- efektiivne ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata. Pareto- efektiivne majandus ei ütle midagi selle kohta, kas ressursid on jaotatud õiglaselt! Heaoluökonoomika teine teoreem - kui ühiskonnale ei meeldi turu loodud jaotus, ei tarvitse ühiskonnal konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu. Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et: 1. turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind, mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega. 3
Joonis 2.6. Heaoluökonoomika esimene ja teine põhiteoreem. · Heaoluökonoomika esimene põhiteoreem väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). · Heaoluökonoomika teine põhiteoreem väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E´) võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina Majandusteooria väidab, et konkurents loob efektiivsust, sest konkurentsi tingimustes võrdsustavad tarbijad täiendava ühiku tarbimisest saadava täiendava kasulikkuse (piirkasulikkuse) täiendava kuluga (piirkuluga), milleks on lihtsalt hind, mis neil tuleb maksta. Tootja, maksimeerides oma kasusid, võrdsustab saadava hinna täiendava ühiku tootmise piirkuluga. Seega võrdsustatakse täiendava ühiku tarbimise piirkasulikkus piirkuluga
annaabi.ee 
