· Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed · Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks. Riiki iseloomustasid suured kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel, mis andis tugeva kandepinna Leiboristliku Partei tekkele. Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20. sajandi künnisel väitsid paljud Inglise
Mehhiko revolutsioonis saavutasid nad selle, et riik lõi tingimused väikemaaomanike huvidele. Sarnane : · Ladina-ameerika sai lahti kolonisaatoritest kuid oli küll majanduslikus ja poliitilises sõltuvuses USA-st, Aafrika oli seda niikuinii oma kolonisaatormaadest ! SUURBRITANNIA : Riigikord : Parlamentaarne vabariik + monarhia, riik ei sekkunud majandusellu ja Inglismaa oli vanim riik, mis oli parlamentaarne ja seal kehtestati ka teistest Euroopa riikidest varem turumajandusreeglid. Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid
Ka Prantsusmaa ja Inglismaa lõpetasid oma vaenuaja, sest uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid kokku leppima. 1904 sõlmiti Prantsuse-Inglise leping Antant. Suurbritannia huvitus Egiptusest, Inglismaa aga Marokost. Iseloomusta Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria-Ungari, Saksamaa ja USA sise-ja välispoliitikat, majandust enne Esimest Maailmasõda. Inglismaa: 20. Sajandi algul oli Inglismaa tüüpiline koloniaalsuurriik. Seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui mujal Euroopas. Kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel olid suured. 1900 loodi Leiboristlik Partei (tööerakond), mis soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. Inglise-Buuri sõda õõnestas konservatiivide poliitilisi positsioone. 1906 pääses võimule Liberaalse Partei valitsus, mis püüdis leida kompromisse tülides teiste riikidega. 1911 anti Iirimaale autonoomia. Sisepoliitikas kuulustasid liberaalid sõja vaesusele
ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit. Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks. Riiki iseloomustasid suured kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel, mis andis tugeva kandepinna Leiboristliku Partei tekkele. Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20. sajandi künnisel väitsid paljud Inglise poliitikud ja
annaabi.ee 
