1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6. Majanduse korraldamise valdkond a
elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused.
(käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse. Tegelikult pole olemas ühte puhast majanduskorda, alati on nende mingi kombinatsiooniga ehk segamajandusega. 18. Turumajanduskord Tavapärase käsitluse järgi jaguneb kapitalistlik turumajandus kolmeks. Vabaturumajandus. Riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele võib lisanduda mõne avaliku hüve tootmine. Mitmed autorid nimetavad seda „öövahiriigiks“, mis ei tegele hariduse, tervishoiu ja sotsiaalküsimustega. Puhast „öövahiriiki“ tänapäeval ei leidu.
Paljudel asjaosalistel on veel liiga värskelt meeles, kuidas plaanimajanduse tingimustes oli näiteks jalanõude tootmine kahekümneks aastaks ette väga täpselt ja direktiivselt paika pandud. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppeplaanides pole käesoleval ajal mitte ühtegi planeerimise õppeainet, lääne ülikoolide õppeplaanides on aga “planning” võrdlemisi tavaline termin. 1.4.3. Turumajanduskord Kapitalismi vundamendiks on tõdemus, et omamiskirg on inimestele omane. Turg paneb äärmiselt efektiivselt tööle väga tugevad liikumapanevad jõud – ahnuse ja kadeduse. Ahnuses on mingi konstruktiivne moment – ahne inimene tahab midagi teha. Omamiskirele ei ole mõtet vastu hakata, vaid seda tuleb vaos hoida. Tuleb lasta inimesel omada, mida ta suudab, kuni see ei hakka otseselt kahjustama teisi inimesi. Kapitalismi
annaabi.ee 
