Aavik jääb Skanskasse tööle ja juhib tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid. Skanskal on välja töötatud plaan eri üksuste, kinnisvara ja muude varade võõrandamiseks. Äripäev kirjutas septembri alguses, et Eesti ehituses on masutunne tagasi: ehitusettevõtjate meeleolu on suhteliselt pessimistlik ning paljud on tänavuseks prognoosinud käibelanguse ega näe ka järgmist aastat paremana. Konjunktuuriinstituudi augustikuisest ehitusbaromeetrist selgus, et sektori turukonjunktuur on halvenenud ja 27%-l ettevõtteist on tellimusi tavalisest vähem. Skanska juht Andres Aavik kommenteeris toona, et juba mullu oli teada ehitussektori langus pärast kvoodirahade lõppu. "See aasta tuleb raske ja järgmine aasta veel raskem," märkis ta septembri alguses. Aavik lisas, et siia tuleb juurde panna ka Soome majanduse vaikne langus. Tänavu juulis kinnitas Aavik Äripäevale, et ehitusturu seisakust kosumise kiirus sõltub sellest,
Ei Taani ega Saare-Lääne piiskopkond ei suutnud midagi sissepiiramistega peale hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti. 5. Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Peagi hakkasid vasallid pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit laiendama ja ise vilja tootma. Toetuseks soodus turukonjunktuur. 15.saj lõpul viljahinna tõus ning soodsad võimalused viljaekspordiks. Mõisapõldude laiendamise hoog- 15. ja 16. saj. Keskajal Eestis 500 mõisat. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Sellest tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. saj teisel poole tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad- kujunes välja sunnismaisus.
Majanduse tõusuaastatel 1925 - 1927 suurenes tööstuse toodang. Tähtsaimaks saavutuseks oli edu põlevkivi tööstuses. Oma tegevust piirasid mõned tekstiilitööstuse ettevõtted. Hakati orienteeruma kunstsiidi- ja trikotaazitööstuse loomisele Eestis. Majanduse algse kõrgseisu aastatel 1928 - 1929 kujunes tööstustegevus märksa aktiivsemaks. Tööstustegevuse tõusu põhjustasid eeskätt krediidiolud 1928. aastal ning soodus turukonjunktuur. 1930. aasta teisel poolel hakkas ilmnema maailmas 1929. aastal alanud majanduskriisi mõju. 4.3. Majanduse kriisiaastad 1930 - 1933. 9 Ülemaailmne majanduskriis tabas Eestit rängalt. Halvenes nende ettevõtete olukord mille toodangust läks suurem osa eksporti. Inglise naela kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust. Üldine murrang kriisisituatsioonis toimus 1933. aasta teisel poolel pärast Eesti krooni devalveerimist. Pärast 1934. aastat
mõõduka stsenaariumi kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12-15 miljonit m3 aastas. Kuni aastani 2010 kehtinud metsanduse arengukava kohaselt loeti optimaalseks raiemahuks 12,6 miljonit m3 aastas. Riigimetsades on raiemaht olnud küllaltki stabiilne, teistele omanikele kuuluvates metsades aga on raiemaht tuntavalt vähenenud. Viimastel aastatel on siiski toimunud ka erametsades raie aeglane suurenemine, 2010. a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende
annaabi.ee 
