Neil oli pööratav ainult pea koos tiibadega. Läbi 3-4 korruse ulatuv veskimehhanism käivitas tavaliselt kaks paari kive. Kaua kuulusid Hollandi tuulikud ainult mõisatele. Kõrtsid Vanimad teates maakõrtside kohta pärinevad 15.-16.sajandist. Algul rajasid kõrtse ordumeistrid ja piiskopid, aja jooksul said kõrtsipidamise õiguse ka läänimehed-vasallid ning 1671.aastast võisid kõrtse ehitada kõik mõisaomanikud oma mõisa maal. Vanemal ajal rajati kõrtse losside ja turukohtade juurde, teede sõlmpunktidesse ja suuremaisse asulaisse. Hiljem valis iga kõrtsmik kõrtsile sobiva asukoha oma valdustes käidavama tee ääres, sageli just mõisa piiril. Sageli olid kõrtsides ka postijaamad ja võõrastemajad. Algselt müüdi kõrtsides ainult õlut, 15.sajandist ka viina. 18.sajandist alates kujunes laialdane kõrtside võrgustik. 1823.a oli Eestimaa kubermangus 1112 maakõrtsi. Kindlasti oli kõrts kiriku juures, sageli ka mõisa läheduses
Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades. Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see, kellel on selles linnas kinnisvara. Linn jagatakse kruntieks. Kesaegsed majad on tihedalt ehitatud, sest maa on kallis. Et saada paavsti toetust, pidi midagi loovutama- nii tuleb kirik/klooster linna
Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades. Saadi kokku, kui oli midagi müüa (vilja, loomi jne). On olemas 2 tüüpi linnasid: erainitstiivil- kaupmeeste ühenduste poolt turukohtade väljaostmine. Kaupmehed saavad aru, et võidab see, kellele kuulub turukoht. Linnadesse tuleb siseneda merekaudu, et head vaadet saada. Valitseja linnad- valitseja ehitas ise linna valmis ja rentis seda kaupmeestele. Linnakodanik on see, kellel on selles linnas kinnisvara. Linn jagatakse kruntieks. Kesaegsed majad on tihedalt ehitatud, sest maa on kallis. Et saada paavsti toetust, pidi midagi loovutama- nii tuleb kirik/klooster linna territooriumile
annaabi.ee 
