Ühest asjast ma küll aru ei saa. Nimelt sellest, miks naer siis ikka kõige hullemini peale tikub, kui tead, et ei tohi naerda. Nii kui me üle aia olime jõudnud, see kohe algaski. Lasse, Bosse ning Olle ronisid meile järele paljalt selleks, et meid kiusata ja naerma ajada. "Ära sa lehmakoogi sisse astu," ütles Bosse Annale. "Siin polegi lehma..." alustas Anna. Aga siis tuli talle meelde, et ei tohi rääkida. Me hakkasime turtsuma - kõik kolmekesi. Poisid aga naersid. "Te ei tohi sedaviisi turtsuda," ütles Lasse. "Pidage meeles, et te naerda ei tohi!" Seepeale me hakkasime veelgi enam turtsuma. Poisid keksisid kogu aeg meie ümber, sikutasid meid juustest ja näpistasid käsivarrest lihtsalt selleks, et meid naerma ajada. Ja meie ei saanud neid eemale peletada, sest me ei tohtinud ju rääkida. "Uppelipuppelimukk!" ütles Lasse. See polnud õieti põrmugi naljakas, aga kuidas me Britta ja Annaga selle üle naersime
kogenud pistmist on olnud põhjuseks liiga kiire tempo treeningut alustades kuni 10 min (1,5 2 km) tavalisest treeningtempost aeglasemat jooksu aitab organismil koormusega kohaneda ja vastavad muudatused omaks võtta. Kõige lihtsam on võrdlus automootori käivitamisega külmal talvehommikul, millega me möödunud talvel ilmselt kõik kokku puutusime. Lase madalatel pööretel mootoril saavutada teatud temperatuur ja siis võid juba julgemalt gaasi anda kartmata, et mootor võiks "turtsuma" hakata või välja surra. See kehtib ka treeningut alustades mõõdukas algus tagab enesekindla tunde distantsil ja eduka lõpetamise (O.Valner maraton 2002 3:00:38). Liiga külmad joogid või mõned tundmatud spordijoogid võivad samuti pistmist põhjustada. Samuti ka allamäge jooksmine vale stiiliga, ebapiisav soojendus enne võistlust ja liiga kiire tempoga alustamine. Mõned vahendid kuidas pistmist vältida
vastas kähiseva kurgu-häälega: «Quasimodo.» Vastus sobis nii vähe küsimusega, et metsik naerulagin uuesti algas ja härra Robert vihast punetades kisas: «Kas sa ka minu üle irvitad, sa igavene pätt!» «Jumalaema kiriku kellalööja,» vastas Quasimodo, arvates, et tal tuleb kohtunikule seletada, kes ta on. «Kellalööja!» ütles prevoo, kes hommikul, nagu juba ütlesime, nii pahas tujus üles oli ärganud, et talle polnudki vaja nii veidraid vastuseid, et vihast turtsuma hakata. «Kellalööja! Pariisi tänavanurkadel lasen ma su turjal keppidega kella lüüa! Kas kuulsid, sa lontrus?» «Kui te mu vanadust teada tahate saada,» ütles Quasimodo, «siis arvan ma, et mardipäeval saan kahekümneaastaseks.» Tõepoolest, mis liig, see liig; prevoo ei suutnud ennast enam vaos hoida ... «Ah, sa narrid prevoteed ka veel! Kepimeistrid, teie viite mul selle suli Greve'i platsi häbiposti, nüpeldate 'eda seal ja keerutate teda tunnikese rattal. Ta peab m.ul selle
annaabi.ee 
