3. Tursed, tingituna vedeliku · Jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka peetusest · paku ilma soolata toitu · jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet 4. Nahakahjustuse oht (lamatised), · Asendi muutmine iga 2 tunni tagant tingitud kudede hapnikupuudusest, · naha hooldus vähesest liikumisest ja tursetest. · erguta aktiivsusele, kui patsiendi seisukord seda võimaldab 5. Väsimus, tingitud üldisest · Suurenda aktiivsust (kui see on lubatud). Jälgi nõrkusest füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu · taga hapnikurikas keskkond SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES · Alati kaasas nitroglütseriin
Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse getokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele eluohtlikuks võib saada situatsioon, kus ema on söömata üle 20 tunni. Vahel aga on kehakaalu tõus keskmisest märksa suurem, mis võib olla tingitud lihtsalt liigsest toiduenergia hulgast ja valedest toitumisharjumustest (suhkru ja toidurasvade liiast menüüs), kuid vahel ka rasedusega kaasnevast ülemäärasest vedelikusisalduse tõusust kudedes (tursetest). Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks. Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik. Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning
söömisel/imemisel; nahk higistav, kleepuv; tahhüpnoe - hingamise kiirenemine; tahhükardia – südame löögisageduse tõus. Vanematel lastel on sümptomatoloogia varieeruvam. Lisanduvad kasvu aeglustumine, kehakaalu langus; köha, sagedased hingamiselundite haigused; valu rindkeres; kardiomegaalia ehk südame suurenemus; kopsude auskultatsioonil krepitatsioonid ehk paisuräginad (vasaku vatsakese puudulikkus); hepatosplenomegaalia; positiivne kaaluiive tursetest tingituna; perifeersed tursed (hiline sümptom); trummipulksõrmed ja uuriklaasküüned. (Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Virro 2008.) 24 8.3.5. Mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmise metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapse vererõhu mõõtmine on oluline lapse objektiivse seisundi hindamiseks ja seisundi muutuste jälgimisel
annaabi.ee 
