läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse. 8.detsembril 1991.a. toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni (edaspidi VF-i) ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Kohtumise resultaadina allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Mõjutatuna sellisest Slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endiseid liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: 11 endist liiduvabariiki - Armeenia Vabariik, Aserbaidzaani Vabariik, Kasahstani Vabariik, Kõrgõzstani Vabariik (endine Kirgiisia), Moldova Vabariik (endine Moldaavia), Tadzikistani Vabariik,
1922.aastal NSVL-i kolm asutajaliiget, võtsid nad endale õiguse laiali saata see, mille nad olid loonud, ning kinnitasid, et "NSVL kui rahvusvahelise õiguse ja geopoliitiline subjekt on lakanud eksisteerimast" (Soglashenije o sozdanii SNG, 1998). Kohtumise resultaadina allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta (tuntud ka kui Belovezhskaja pushtsha kokkulepe). Mõjutatuna sellisest slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endisi liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel (21.detsember 1991) toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: Armeenia, Aserbaidzhaan, Kasahstan, Kõrgõzstan (endine Kirgiisia), Moldova (endine Moldaavia), Tadzhikistan, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid
Allahi ja prohvet Muhamadi ülistustekstidega, samuti ülistustega märtritele, erinevaid pilte relvastatud grupeeringute logode ja nimetustega ning pilt venekeelse tekstiga „sõbrad, elame šariaadis.“ PPA leidis, et kaebaja ei ole käsitatav pagulasena VRKS § 4 lg 1 järgi, sest ta ei põgene tegeliku tagakiusu eest, vaid soovib vältida karistust talle süüks pandava õigusrikkumise eest. PPA-le nähtub, et A-d tahetakse Turkmenistanis karistada vastavalt Turkmenistani seadustele tema telefonist leitud materjali eest kui nn tavalise õigusrikkumise eest. A-d süüdistati keelatud materjali sissetoomises Turkmenistani, mitte selle jagamises ega kirjastamises. Isikut võib ähvardada päritoluriigis eluaegne vangistus. Samas ei ole tema osas võimalik välja selgitada, kui suur karistus võidakse temale mõista. Võttes arvesse päritoluriigi infot,