Olukorra paratamatus on teda sundinud ikka ja jälle edasi lükkama kõik kahtlused sel puhul,mis on tõusnud temas eneses,või suuremal määral püstitatud tema enese poolt. Võitlus oli Jakobsoni põhihüüdsõna,mille eluline rakendus pidi kõrvaldama tõkked rahva arendamisteelt ja kasvatama selle rahva omajõudu põhilisema eeldusena tema täielikuks enesemääramiseks. 4 Kurgja Talumuusem Hiievi turismitalust 7 km. kaugusel asub Carl Robert Jakobsoni talumuuseum(Kurgja).Taluomanikuks sai C.R Jakobson 1874.aastal.Soovides olla eeskujuks ningi õpetajaks,kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool,mis pidi hiljemalt kujunema täieliseks põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed.vanim hoone Kurgjal on ait,mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal
Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud). Vaatamisväärsustena on piirkonnas Kriimani mõis, mis asub rajatavast turismitalust u 5 km kaugusel, külakalmistu Roiu alevikus 5 km kaugusel ning Kurepalu lauluväljak 7 km kaugusel. Majutus: Hetkel on tegev selles piirkonnas ainult Tigete puhkekeskus ning tulevikus ka Hanso turismitalu. Toitlustus: Toitlustus toimub ainult Tigete Puhkekeskuses ja ainult ettetellimisel. Muid toitlustust pakkuvaid asutusi lähedal pole. Roiu alevikus, mis on 5 km kaugusel rajatavast turismitalust on kauplus ,,A ja O", kust on võimalik osta vajalikku söögikraami.
Seal pakub huvi jääajajärgse päritoluga liigestatud reljeef, tüüpilise palumännikuga selle peal. Peagi näitab suunaviit Härma Alumise Müüri peale. Paljand asub poole kilomeetri kaugusel järgmises jõekäärus. See 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju on Piusa ürgorus kaunimaid. Seal jõekäärus on võimalik telkida ja lõket teha. R Rada jätkub nüüd samalt metsateelt, kust suunaviit sinna müüri juurde juhatas. Poole kilomeetri pärast möödub rada Jõevere turismitalust. Talu lähedal on parkla. Rada võib lõppeda kahte moodi. Väsinum matkaja võib kõndida piki metsateed Obinitsa-Võru maanteeni Lindora küla kohal. Teine, tähistatud rajavariant viib veel Tamme paljandite juurde ning jõuab samuti välja Obinitsa-Võru maanteeni Tamme veski kohal. Seal on Piusa jõe ürgoru matkaraja lõpp-punkt. Matka võib lühendada, läbides ainult matkaraja esimese poole Vastseliina linnusevaremetest Karepa-Meremäe tee sillani või külastada ainult Härma müüre
annaabi.ee 
