aastatel ja kiirenes koos raudteede arenguga. Hotelle hakati rajama eelkõige linnade keskele või transpordisõlmede lähedale(jaamahoonete, peatänavate äärde, ravi- ja supluskohtade lähedusse). Oluliseks aastaarvuks võib hotellimajanduses pidada 1829.aastat, kui Ameerika Ühendriikides Bostonis avati hotell Tremont House, mida võib pidada majutusasutuseks tänapäevases mõistes. Turismi algfaasi (aastad 1851-1914) iseloomustab ööbimisasutuste ulatuslik ehitamine koos turismipiirkondade rajamise ja arendamisega. Hotellimajanduse arengule Euroopas andis tõuke rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. 19.sajandit laiemalt iseloomustab kasvav luksus majutuspaikade rajamiselt. Aastad 1880 ja 1914 vahel tähendasid hotellimajanduse suurt õitseaega. 19.sajandi lõppu võib nimetada ka luksushotellide kuldajastuks, eelkõige Inglismaal, kuid ka mujal Euroopas. Luksushotellide arendajana kerkis esile César Ritz. 1898.aastal avas ta Pariisis hotelli nimega Ritz
• "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised. • Paljud mandriosa ja saarte mägialade metsad on koduks arvukatele endeemilisele taimestikule, mida kasutavad arvukad selgroogsed liigid (linnud, kahepaiksed, roomajad, väikeimetajad ja nahkhiired). Siiski on mitmed liigid sattunud ulatusliku urbaniseerumise ning turismipiirkondade ja –rajatiste tõttu väljasuremisohtu. Samas ei ole ülevaadet, kui palju liike (eriti putukaid) on nüüdseks välja surnud, sest paljude olemasolust isegi ei teata. Looduskaitse vormid, näiteks rahvuspargid ja Natura 2000 alad – Kreeka Kreekas on neli looduskaitse vormi: Iidsed poollooduslikud metsatüübid Iidsete poollooduslike metsatüüpide pindala kogu riigis on ligikaudu 22 143 ha. Selle hulka kuulub 16
suvel. Vajalik on kokku panna Viljandi turismipiirkonna arendamise strateegilisi suunad, põhimõtted ja prioriteedid. Viimase Viljandi linna arengukava järgi, võetakse mitmeid eesmärke turismisihtkoha arendamiseks. Põhieesmärgiks ja visiooniks on see, et Viljandi oleks kui sisemaakuurort, mis on aastaringselt külastatav pärandturismi sihtkoht Eestis ja üks peamisi turismitõmbekeskusi Lõuna–Eestis. Peamisteks tegevuteks selle eesmärgi poole püüeldes on: Viljandi turismipiirkondade (Põhja- Viljandimaa, Viljandi linn, Soomaa, Heimtali, Lõuna-Viljandimaa/Mulgimaa ja Võrtsjärv) jätkamine ning koostöö tõhustamine Lõuna-Eesti puhkemajandussektori, avaliku sektori ning kultuurikorraldajate ja ettevõtjate vahel; Turundusstrateegia väljatöötamine ning Ühisturunduse ja mainekujunduse tõhus ning koordineeritud korraldamine Viljandi linna eestvedamisel. (Viljandi linna arengukava 2013)
annaabi.ee 
