Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"turismipiirkonda" - 7 õppematerjali

Sangaste rukkiküla
2
docx

Sangaste rukkiküla

valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele. Sangaste Rukkiküla iga-aastaseks suurürituseks on Sangaste Rukki Päev, mis 2015. aastal toimub juba kümnendat korda. MTÜ Sangaste Rukkiküla visiooni kohaselt on Sangaste piirkond Eesti juhtiv toidu- ja agroturismi sihtkoht, mida lisaks ajaloolisele Sangaste lossile ja kaunile loodusele

Turism → Turism
3 allalaadimist
Kontrolltöö vormis Geograafia teemalised küsimused
2
docx

Kontrolltöö vormis Geograafia teemalised küsimused

Turism hõlmab kõiki tegevusi mida teeb inimene kes reisib elukohast ära vähemalt 24'ks tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks. Sihtkoht peab olema vähemalt 80km kaugusel. 10. Nimeta vähemalt 5 turismi liiki. Usuturism, kosmoseturism, sõjaturism, meditsiiniturism, geoturism, ekstreemturism, kultuuriturism, põllumajandusturism 11. Mis on jätkusuutlik turism? Jätkusuutliku turismi puhul suudetakse inimesi tagasi pöörduma panna ja tuttavatele soovitama oma turismipiirkonda, et ka kohalikud saaksid kasumit teenida turismi arvelt. Selle loob ka turismisõbralik keskkond.

Geograafia → Ühiskonnageograafia
19 allalaadimist
Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks
2
odt

Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks

Kui me suudaksime oma turismitooteid mitmekülgsemaks muuta, kvaliteeti parandada ja ühtlustada,teavet inimestele rohkem edastada ning seeläbi oma tuntust reisisihtkohana tõsta,siis suureneks ka turistide Eestis viibimse aeg ja kliendikesksus, mis omakorda oleks kasuks kogu majanduse arengule. Eesti turism on väga hooajaline, mis tuleneb puhkusreiside domineerimisest.Tallinn, Pärnu ja Saaremaa on kolm põhilist turismipiirkonda, seda eriti suvekuudel ning nii sise- kui välisturistide seas. Kõige suurema külastajate arvuga kuu oli 2011. aastal juuli, kus ööbis kokku 399 662 turisti ning mis on 11% enam kui 2010 aastal. Teenuseid pakkus 1087 majutusettevõtet, kokku 20 900 tuba ja 48 000 voodikohta. 62% tubadest ning 55% voodikohtadest oli täidetud. Kõige suurem täitumus oli Pärnu linnas-86%, millele järgnes 83%-ga Tallinn.Ööpäeva maksumus on aga aastaga

Turism → Turismi -ja hotelli...
46 allalaadimist
Kordamine füüsika KT-ks-TEENINDUSMAJANDUS
6
docx

Kordamine füüsika KT-ks: TEENINDUSMAJANDUS

14. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15. Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine 2) looduse mitmekesisuse vähenemine 3) prügi, reostusoht 4) ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEVTÖÖSTUS 17

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile LääneTaihu järve valgalal
10
doc

Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile LääneTaihu järve valgalal

mõju. ID on kõige loomulikumal ökoloogilisel fragmendil võrdne nulliga ning linnastumine ei ole seda ala kuidagi mõjutanud. Sellised fragmendid asuvad loodes paiknevate metsade kohal, jõgede võrgustiku alal ja maapiirkonnas, kus valglinnastumist on viimase 20 aasta jooksul esinenud harva. Kui ID on üle 30% siis tegu ei ole enam nulliga. ID I fragmendid alas Br1 on suurelt jaolt hajali asetsevad metsad, rohumaad ja veekogud, karjäärid ja turismipiirkonda kuuluvad mäe-alad. IDI fragmendid alas Br2 on samuti suurte linnade äärealadel, kuid tegu polnud mägise alaga. IDII, IDIII fragmendid kahes puhveralas on mõned majanduslikult arenenud alad piki Jangtse jõge, Yao jõe ja Ge järve ning linnade lõunakallastel. IDII fragmendid erinevad oluliselt Br1 alas, IDII fragmendid alas Br2 on ruumiliselt hajutatud mõningate linnade ümber (joonis nr 4). Tabel 1 Joonis 4 Kokkuvõte

Maateadus → Maastikuhooldus
5 allalaadimist
Geograafia tööstus ja teenindusmajandus
12
doc

Geograafia tööstus ja teenindusmajandus

kerge ligipääsetavus 14.Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15.Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? tööstus: majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. jaguneb: kergetööstus: manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu

Geograafia → Globaliseeruv maailm
21 allalaadimist
Kauksi puhkusepiirkond
8
docx

Kauksi puhkusepiirkond

2008). Kauksis tegutses ka postijaam, mis paigutati ümber Rannapungeri jõe äärde. Edaspidi hakati seda jaama nimetama Rannapungerja hobupostijaamaks (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Rannapungerja jõe lähedal on kaitsealune 15.-18. sajandi maa-alune kalmistu ja majakas (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Tänapäeval tuntakse Kauksit kui turismipiirkonda, mis rajati juba 1962. aastal ranna luidete nõlvale. Turismibaas oli hinnatud suvituskoht Sankt-Peterburgist pärit huvilistele ning hooned on kasutuses tänaselgi päeval kämpingutena (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Kauksi ranna-ala külastab hinnanguliselt umbes 120 000 külastajat aastas (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Tallamine suvekuudel on aga põhjustanud mandriluidete kulumise, sest liivane pinnas on õrn

Bioloogia → Eesti biotoobid
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun