......................................................................................................................15 Sissejuhatus Antud referaadis on uurimise alla võetud Karula rahvuspark, selle omapäraste pinnavormide ning maastikega loodus, eesmärgid, mille poole püüeldakse ja visioon. Kirjeldatud on ka kaitse all oleva ala taimestikku ja loomastikku ning on välja toodud nii haruldased kui ka ohustatud liigid. Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest. 2 1.Karula rahvuspark 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark, mis on Eesti kõige väiksem rahvuspark, asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul See on keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (3). Rahvuspargi pindala on 12 300
Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku, üle 80% rahvastikust elab linnades.Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku).Pealinna asutakse elama paremate töö- ja õppevõimaluste tõttu.Sadamalinnades toimub tihe kaubandus ja ka seal on rohkem tööd nii sadama turimsi kui muudel aladel.Samuti on neis tihedasti asustatud kohtades paremad keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 9636 ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv 27 111 inimest. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%).
teatud soove ja vajadusi. Säästliku maastikukasutuse põhinõudeks on maastku väärtuste kasutamine ilma neid lõplikult hävitamata. Maastik kui ressurss. Kruus ja põlevkivi on ressurss, ka maastik on ressurss- turismindus. Kui Haanja kasvaks lihtsalt võssa, siis turist sinna ei läheks. Kui palju peaks riik panema abstraktset raha maastikku hooldusesse, nt niitma. Kui ei paiguta sinna raha, siis hakkab mujalt raha jäämata saamata, nt turimsi arvelt. Peame sinna ka investeerima, et tagasi saada. Väärtuslikud maastikud Kõik maakonnad pidid määratlema alad, mis on väärtuslikud. Selleks tehti ka metoodika. Käidi kõikides valdades kohalikega rääkimas, mis nemad arvavad. Nt Valgamaal läks automaatselt sisse Karula rahvuspark. Sangaste ümbrus. Tehti veel ka hierarhja-riiklik ja maakondlik tähtsus. Piirid tehti üsna vabalt. Võeti 5 aspekti, millega hakati väärtuslikke maastikke määratlema
annaabi.ee 
