Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem
-te aastate keskpaigast traktori K-700 asemel. Tegemist on veojõuklassi 50 kN kuuluvate üldotstarbeliste neljarattaveoga traktoritega, mis on ette nähtud mitmesuguste põllumajanduslike, maaparanduslike, transpordi- ja muude tööde tegemiseks. Nimetatud traktorid on nii konstruktsioonilt kui ka välisilmelt põhiliselt ühesugused, erinedes teineteisest peamiselt ainult mootori poolest: traktoril K-700A on neljataktiline, 8-silindriline, V-kujuline, turbolaadimisega, vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 158 kWt (215 hj.) (Sama mootorit kasutati ka traktoril K- 700.), traktoril K-701 aga neljataktiline, 12-silindriline, V- kujuline vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-240B võimsusega 220 kWt (300 hj.). Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktorite raam koosneb kahest sarniirselt horisontaal- ja vertikaalliigendi abil omavahel ühendatud poolraamist.
mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet. Osa väljalaskegaaside energiast, mis tavaliselt ära raisatakse, kasutatakse ära mootori efektiivsuse tõstmiseks. Tänu vähemale mootori töömahule on väiksemad ka hõõrdejõud ja mootori üldtemperatuur. Kaalu ja võimsuse suhe turbolaadimisega mootoris on palju parem kui tavalisel vabalthingaval mootoril. Tänu nn. "maxi dyne characteristic" `ile (väga suur väändemomendi kasv madalatel mootori pööretel) saavutatakse maksimaalne võimsus alpool mootori maksimaalset töökiirust. Tänu sellele vajab "mäkke ronimine" vähem käiguvahetusi ja kiiruse kaotus on väiksem. Sellist nähtust kohtame kõrgmäestikes, kus õhurõhk on madalam. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on
km/h, ent kindlasti pole see lagi. Renault tutvustas oma ideeautot R-SPACE 2011. aasta Genfi autonäitusel. Laurens van den Ackeri käe all valminud kolmas ideeauto R-SPACE esindab "Perekonna" faasi firma uues elutsüklil põhinevas disainistrateegias. Selle siluett on ühtaegu sportlik ja skulptuurne, R-SPACE tõestab, et transpordivahend saab olla seksikas. Innovatiivne interjööridisain teeb sellest MPV, mis mõeldud kõigi autosistujate maksimaalseks teenindamiseks. R-SPACE on varustatud turbolaadimisega kolmesilindrilise bensiinimootoriga (110 hj, 900cc) ja Efficient Dual Clutch käigukastiga (EDC). See mootor on eelvaade uuele modulaarsetele TCe mootoritele, Energy TCe, mille turustamist alustab Renault järgmisel aastal. R-SPACE von arustatud DRIVINGECO² süsteemiga. Lihtne vajutus "Eco" nupule kohandab mootori automaatselt vastavalt erinevatele parameetritele, mis mõjutavad kütuse- ja energiakulu (kõrgus merepinnast, õhutemperatuur, jne). "DRIVINGECO²
annaabi.ee 
