Turbiinratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks, mis on auto liikumahakkamisel umbes 1,8....2,5. Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinrataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb). Kuna õli tuleb juhtratta labadele järjest väiksema nurga all, siis väheneb ka tema poolt tekitav moment (trafotegur väheneb). Teatud hetkest alates hakkab turbiinrattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele kljele ja tõukama juhtratast turbiinrattaga samas suunas. Vabakäigu sidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e=0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väiksel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid
Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel
Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel
annaabi.ee 
