Kõige vähem hästilagunenud turba varusid oli Hiiumaal ja Saaremaal. Selle turba varud, aga ühestki maakonnast täielikult ei puudunud. 15 Joonis 6. Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning
kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja
Hoopis vastupidi - tartlased on hakanud Elvas tööl käima. Kaudselt tuleb Tartu lähedus siiski kasuks vaevalt et muidu nii väike linn tööstuse asukohana üles leitaks. Muidu on Tartu regioon tavaline Kesk-Eesti maakond keskmisest natuke jõukama põllumajandusega. Omapärane on siiski veel ka Puhja asula. Olnud kaua tüüpiline pisialev, sai Puhja nõukogude ajal suure turbatööstuse asukohaks, mis andis talle veidi pisilinna joonigi. Turbavarudega on tööstus hästi kindlustatud, ometigi sipleb ta pidevates majandusraskustes. Väike, kuid väga omapärane regiooniosa on peipsivenelaste asuala kalanduse, köögiviljakasvatuse ja tulevikus võibolla ka puhkemajandusega. Seda teenindavad kaks alevit Mustvee ja Kallaste. Tartu regiooni suurema käibega firmad Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007
annaabi.ee 
