Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni. 16 Joonis 7
Ligikaudu 22,3% (1,01 mln ha) Eesti territooriumist on kaetud soodega. Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 m (Napsi). Keskmine paksus on 34 m. Energiatootmise seisukohalt on uuritud 539 sood ja raba, mille pindala on üle 10 ha. Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes,
katsetatud. Turbatootmine on hooajaline tegevus. Kevadel saab tootmisega alustada kohe pärast lume ja maapinna sulamist. Varakevadel on õhu suhteline niiskus madal, mis loob eriti soodsad tingimused turba looduslikuks kuivamiseks. Suve teisel poolel õhu suhteline niiskus kasvab ja alates augustist enam turvast kuivamiseks juurde ei freesita. Turba tootmist mõjutab tugevasti ilmastik. Vihmasel suvel võib turbatoodang jääda kuiva suvega võrreldes kuni mitmekordselt väiksemaks. Suur osa turbast (sh ka kütteturbast) toodetakse freesturbana. Turbavälja pealmine turbakiht freesitakse ja jäetakse peenestatult kuivama. Kuivamise kiirendamiseks freesitud turbakihti segatakse ja sobiva niiskuseni kuivamise järel kogutakse kokku ja ladustatakse kas raba serva või turbabriketitööstuse lähedusse. Ladustamise juures on oluline valida selline asukoht, kus suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid
annaabi.ee 
