(looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine. Siberi igikeltsa sulamine omakorda ähvardab anda üleilmsele kliimamuutusele enneolematu hoo. 11 000 aasta eest tekkinud igikelts on hakanud sulama alal, mis on suurem kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku. Siberi külmunud turbasoode sulama hakanud pinnasest eraldub atmosfääri miljardeid tonne metaani, mis on süsihappegaasist 20 korda tugevam maakera temperatuuri tõstva kasvuhooneefekti põhjustaja. Teadlaste sõnul soojeneb Lääne-Siber kiiremini kui ükski teine paik maailmas. Viimase 40 aastaga on seal keskmine temperatuur tõusnud kolm kraadi. Mida rohkem igikeltsa on sulanud, seda kiiremini hakkab veel säilinud igikelts sulama igikeltsaalune maa on tumedat värvi ja tõmbab soojuskiirgust ligi. 4.VEESTIK
Sellest lähtuvalt tehakse Soomes metsaraiet ning seega hävitatakse rästiku elupaiku Soomes, mistõttu väheneb rästiku arvukus. Talle on ka ohuks kultuurmaastike pealetung, mistõttu tema looduslikud elupaigad on hävimisohus. Talvitumispaigas ei tohi temperatuur langeda alla 2 °C. Selleks sobivad talvisest keltsast allapoole, 40 cm kuni 2 m sügavusele jäävad näriliste või muttide urud, puude-põõsaste pehkinud juurte sees olevad käigud, heina- või kivikuhjaalused, turbasoode tühemikud, mis ei valgu vett täis, ja kaljupraod. Igikeltsavööndis määrab just talvituskohtade olemasolu rästikute paiknemise. 1980. Aastatel väga suuri muutusi rästiku arvukuses ja levikupildis ei toimunud, kuid pikema aja vältel (alates 1950. aastatest) on siiski jälgitav rästiku arvukuse vähenemine üle kogu Soome, tingituna üha suuremast, erinevat tüüpi inimmõjust (linnastumine, suvilad, liiklus, talvituspaikade hävitamine). [7]
3. Iseloomusta Eesti atlase veestiku kaardi järgi (lk 14) allikate esinemist. Miks on allikavesi külm ja puhas? Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu? 4. Kas sinu kodupaigas on allikaid? Kas mõni neist on nn imettegeva või tervendava mõjuga? Kas oled nende vett joonud? Kuidas maitses? --- 94 3.9. Sood Euroopas ja Eestis Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse, kuid kõige enam on soid parasvöötmes okasmetsade levikualal. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. 80 % turbasoodest on seni veel looduslikud ja inimmõjudest puutumatud, enamik neist asub Siberis ja Põhja-Ameerikas. Soode teket mõjutab oluliselt kliima. Enam on soostunud need piirkonnad, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Vesi koguneb siis mulda, areneb niiskuslembene taimkate ja hakkab ladestuma turvas. Eriti soodsad tingimused on selleks parasvöötmes. Euroopas esineb soid rohkem põhja ja loodeosas, okas- ja osalt ka segametsade vööndis
annaabi.ee 
