Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris. Käbide värvus on violetne, helepruun, pikkus 10-13 cm. Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis
17,5% kõigist puistutest on (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, mitmesugustel värsketel ja niisketel lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või muldadel liivadest kuni turbamullani. vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. arengut. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste * Osa metsa alustaimestiku liike annavad puuliikidega. Vähemviljakates
aga hiliskülmade suhtes. Külmaoht on suur madalamatel ja niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk tavaliselt ilma lehtpuuvõsa turbeta ei uuene. On varjutaluv, mistõttu uueneb edukalt vana puistu turbe all. Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis puuliik. 17% kõigist puistutest on kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel liivadest kuni turbamullani. Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid, viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna on varjutaluv. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis esineb looduslikult vara- ja hiljapuhkev vorm. Näiteks P