60–100 cm kõrguseks ● Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel ● Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm ● Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega Kasvutingimused ● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab niisket ja jahedamat kliimat ● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil. ● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel Kasvupinnas: ● Pole mulla suhtes nõudlik, võib kasvada nii savi-, happe-, turbamuldades ● Ei sobi liiv- ja rähkmullad ● Juurestik areneb kasvuperioodi alguses, kui põud tuleb siis kestab ta vastu. Kasutus ● Kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinud kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder ● Müslit, õlut, küpsiseid ja leiba Kasvuala ● Venemaa ● Kanada ● Poola ● Austraalia ● Soome ● USA ● Saksamaa ● Rootsi ● Hispaania ● Ukraina NISU(Triticum) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest
orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule keskmine kiirus on 17-40 m/min. Kolmandaks tulekahju tüübiks on maatuli. See võib tekkida turbamuldades pinna või ladvatule tagajärjel ning see põleb 0,3-1,5 m sügavusel. Maatule liikumiskiirus on 7 m/ööpäevas ning see võib põleda isegi kuid. Maatuli põhjustab metsa hukkumise kuna põletab ära turba puude ümbert ning kahjustab või hävitab juurestikku. (Laas et al. 2011) Suurimaks looduslikeks tulekahjude algatajaks on välgu tabamus. Samuti võib tulekahju alguse saada vulkaanilisest tegevusest ning on raporteeritud juhtumeid kus tuli on
Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsetes okasmetsades aga suur. Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim. Lisaks eelpool kirjeldatud veerežiimile on lähtekivim ka uheks mulla reaktsiooni kujundajaks. Üldiselt kipuvad liivased mullad olema happelised ja näiteks loopealsete mullad, mis paiknevad õhukese kihina paekivi pinnal, on aluselise reaktsiooniga. Ka taimestikul on oma roll mulla kujunemisel. Näiteks avaldavad mullale tugevat mõju
annaabi.ee 
