enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline* ja tööstuslik** turbavaru. [*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht] Turbalasundid: madalsoo- siirdesoo- sega- raba-sega- rabalasund. 30
Algselt kasutati saksa inseneri Schlickeysen’i tellisetehase savisegajast-vormijast kohandatud toorturbast tükkide pressimise masinat. Alguses oli hobustega veetav, hiljem kasutati ajamina aurumasinat. Vabrikus töötas lokomobiilide jõul kolm turbamasinat, andes 150000 turbatükki päevas. Selline kogus vastab kütteväärtuselt 94 süllale puidule. Vajalik turvas saadi kõrgsoo esialgse künni ning seejärel olenevalt ilmadest äketega segamisega. Edasi viidi turbamass vagonettidega punkrisse ja sealt masinasse. Masin töötles ja pressis turvast ning pressist väljuv turbalint tükeldati ning toimetati kuivatusruumi. 1870.a. toodeti turbamasinaga turvast ka Ilmatsalus. 1860-ndate aastate keskel hakkas turvast kasutama ka Meleski klaasivabrik.. Sangaste mõisas (Fr. Berg) lõigati 19. saj. lõpus 1..2 milj. turbapätsi aastas, millest enamuses tehti alusturvast. Kuni Esimese Maailmasõjani turbatööstus nimetamisväärselt ei arenenud
säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval ajal on levinud põhiliselt selline tehnoloogia, mille korral raba pinnasest freesitakse turbamass ketasfreesiga, pressitakse silindrilisteks turbajunnideks ning jäetakse raba pinnale looduslikesse tingimustesse kuivama (vt Joonis 3 .33). Raba pinnasesse freesi poolt tekitatud umbes poole meetri sügavune ja kümne sentimeetri laiune freesi jälg vajub otsekohe kinni ja nähtavat vagu pinnasesse ei jää. Kuivamise kiirendamiseks pööratakse tükkturba kihti ja seejärel turvas vallitatakse, et 32(113)