Ainus õige kasutusviis nendele muldadele on pikaajalised kultuurniidud. Põõluks ei saa neid kasutada seetõttu, et kui ära kuivendada, siis see 30 cm turvast kuivab kokku. VIII Soomullad S tekivad kahel viisil: 1) veekogude kinnikasvamise tulemusena 2)turvastunud muldade (LG1, mis on happeline ja G1, mis on aluseline) soostumise tulemusena. Põhitunnuseks on , et pindmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. See turbakiht võib olla mitmeid meetreid tüse. Sel juhul räägitakse turbalasundist. Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori.
kallaste kõrgused ja mõõdetakse veesügavus. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine. Veeproovid võetakse eraldi turbalasundist ja mineraalpinnasest. Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse. Mineraalpinnase proovid võetakse kõigist litoloogilistest erimitest, kusjuures määratakse lõimis ja filtratsiooni koefitsient. Veeproovidest määratakse vee keemiline koostis (lühendanalüüs) ja füüsikalised omadused. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. VARU ARVUTAMISE NÕUDED Uuringuala pindala määratakse ringpiiri
) looduslik valik- enamkohastunumate ellujäämine; 4.) liigiteke- darwini järgi pole liigid loodud vaid on kujunenud varem elanud liikidest loodusliku valiku toimel). Riigieksamil: siduda teadlane ja tema saavutus ja ajajärk. Evolutsioon ja selle tõendid Paleontoloogilised- vastavad leiud ja nende vanuse dateerimine (radioaktiivsete isotoopide meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka roomajate (hambad, esijäsemetel küünised) samasuur kui tuvi. Homoloogilised elundid- ühtne ehitusplaan ja põlvnemine, kuid võib olla erinev funktsioon, loomadel imetajate ja lindude esijäsemed
annaabi.ee 
