Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all.
neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt
Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavalik nähtus. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluoritud kasvuhoonegaasid ja osoon (O3). Põhjaveetaseme alandamine kuivendamisega teeb võimalikuks aeroobse mikrobioloogilise tegevuse sügavamates turbakihtides ja seetõttu süsinikdioksiidi (CO2) eraldumine atmosfääri suureneb. Samal ajal suureneb metaani (CH4) oksüdatsioon süsinikdioksiidiks, mistõttu metaani emissioon väheneb ja võib-olla isegi lõpeb. Metsa kuivendamine aitab seega kaasa nn. kasvuhoone-efekti tekkimisele. Kuivendatud sood muutuvad süsiniku akumulaatoritest süsiniku allikateks süsiniku suurenenud mineraliseerumise tulemusena turbas, millest sõltub biomassi (peamiselt puidu, metsavarise ja juurte biomass)
annaabi.ee 
