Lääne-Viru maakond 62 miljonit tonni Põlva maakond 40 miljonit tonni Pärnu maakond 228 miljonit tonni Rapla maakond 115 miljonit tonni Saare maakond 18 miljonit tonni Tartu maakond 179 miljonit tonni Valga maakond 45 miljonit tonni Viljandi maakond 148 miljonit tonni Võru maakond 31 miljonit tonni Eestiskokku 1590 miljonit tonni Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega: lubatud turbakaevandamise maht vastab sama aja jooksul tekkiva turba kogusele. Ladestunud tükkturvas AITÄH KUULAMAST KÜSIMUSED
1976. aastal oli kõige suurem briketitoodang (340 000 tonni). Kaevandamise aastane maht pole 1990. aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri. Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba kaevandamisega hävitatud umbes 30 000 hektarit rabasid ning umbes sama palju on kaevandamise naabrusmõju tagajärjel kaudselt kahjustatud rabasid. Järelikult võib Eestis turbakaevandamise tõttu kuivendatud rabakoosluste pindala ulatuda 50 00060 000 hektarini. Iga aastaga suureneb kaevandamise tõttu ammendatud ja hüljatud turbaväljade pindala. 2009. aastal lõpetatud märgalade inventuurimise põhjal ulatub nende pindala 9371 hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veereziimile negatiivset mõju ning need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski,
Turbal on ka oma negatiivsed küljed. Turvas on äärmiselt tuleohtlik ning võib põleda ka maa all juhul, kui tal on ligipääs hapnikule. Samuti on turbaga kaetud aladele keeruline midagi ehitada, sest turvas on kergelt kokkusurutav, mis teeb pinnase väga ebastabiilseks. Kuigi turvas on taastuv maavara, on ta siiski nii aeglase juurdekasvuga, et inimmõõtmelises perspektiivis tuleks turvast käsitleda ja majandada kui taastumatut ressurssi. Looduse seisukohalt on turbakaevandamise suurimaks probleemiks suured muudatused maastikul ja ökosüsteemis. Rikutud saab kaevandamisala, selle esteetiline pale ning kaevandamisalaga seotud veerežiim. Taimkattest kooritud turbapinnal suureneb märgatavalt CO 2 emissioon, vallandub tuuleerosioon jms (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). 10 5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA Turbavarude kaitseks on paika pandud mitmeid arengukavasid ja tegevuskavasid.
Tegevuskava edasise seisu kohta andmed puuduvad. 4. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 (Keskkonnaministeerium, 2006) Nenditakse, et soode seisundit ja väärtust käsitlev andmestik on katkendlik. Nenditakse, et 2/3 Eesti soodest on tänaseks rikutud või hävinud. Kui rabakooslustest on säilinud üle 70%, siis peaaegu 90% madalsookooslustest on hävinud või kinni kasvanud tänu laiaulatuslikule kuivendusele. Eesti rabade säilimist ohustab turbakaevandamise vähene ohjeldatus. Eesmärk A-4: Kõrge loodusväärtusega soode säilitamine · tagada kõrge loodusväärtustega soode säilimine · soode ökoloogiliste funktsioonide looduslikkuse tagamine · soode loodusväärtuste kasutamise säästlikkuse tagamine · rikutud soode ökoloogilise seisundi parandamine Eesmärk B-4: Soode loodusvarade säästlik kasutamine Eesmärk C-2: Rikutud turbaalade ökoloogilise seisundi parandamine
annaabi.ee 
